Milline mõju on mõtetel ja sõnadel meie üle tegelikult?
Kui sind pandaks funktsionaalse MRI ajuskaneerija alla ning salvestataks ajus toimuvad närviühendused sel hetkel, kui sulle näidatakse suurelt sõna “ei“, siis oleks näha, kuidas koheselt vabanevad mitmed stressi põhjustavad hormoonid ja neurotransmitterid, vahendab Telegram. Need ained katkestavad koheselt aju normaalse toimimise, kahjustavad loogilist mõtlemist, arutlemist, keele töötlemist ning suhtlemist.
Ärevuses või depressioonis inimesele võib kõigest mõne sekundi pikkune negatiivsete sõnade vaatlemine mõjuda sel moel, et nad tunnevad end veel halvemini ning mida enam nende negatiivsete sõnade üle mõtiskleda, seda enam saavad kahjustada mälu, tundeid ja emotsioone reguleerivad võtmestruktuurid. Kui sa oma negatiivsust sõnaliselt väljendad, vabaneb rohkem stressi vahendavaid kemikaale nii sinu enda, kui kuulaja ajus. Vastaspool kogeb suurenenud ärevust, ärritatavust ning sel moel väheneb koostöövõime ja usaldus. Kõiges negatiivselt meelestatud inimestega koos viibimisest piisab, et langeda ka ise enam eelarvamuste küüsi.
Negatiivsed mõtted saadavad hädaohusignaali
Igasugune negatiivne kinnisidee — näiteks oma rahalise olukorra või tervise pärast muretsemine, stimuleerib kahjulike neurokemikaalide vabanemist ajus. Ning see kehtib ka laste kohta — mida enam on neil negatiivseid mõtteid, seda suurema tõenäosusega kogevad nad emotsionaalset segaduses olekut. Kuid positiivselt mõtlemine aitab neil enda elu korda saada.
Negatiivne mõtlemine on kinnine ring, mida enam sa negatiivselt häälestatud sisedialoogi pead, seda raskem on seda lõpetada. Kuid vihaga lausutud negatiivsed sõnad teevad veel rohkem kahju. Need saadavad ajusse hädaolukorra signaali, mis sekkub otsustamiskeskuse töösse ning suurendab kalduvust irratsionaalselt käituda.
Hirmu tekitavad sõnad nagu vaesus, haigus ja surm, stimuleerivad ka aju negatiivsel moel. Isegi kui need hirmutavad mõtted ei ole reaalsed, reageerivad aju osad negatiivsetele fantaasiatele sel moel, nagu oleks tegemist reaalsete välismaailmast pärinevate ohtudega. Huvitaval kombel on inimesel kalduvus muretseda — see võib olla jäänuk iidsetest aegadest, kui meie ellu jäämist ähvardas lugematu hulk ohtusid. Selleks, et loomulikku muretsemiskalduvust takistada, on võimalik astuda mitmeid samme. Alustuseks küsi endalt — kas situatsioon on mulle eluohtlik? Enamasti see nii ei ole ning mida kiiremini saad sekkuda aju reaktsiooni kujuteldavale ohule, seda kiiremini saad tegutseda selle nimel, et probleemi lahendada. Samuti ennetad seda, et püsiv negatiivne mälestus salvestuks su mälusse. Peale negatiivse mõtte tuvastamist saad seda uuesti sõnastada, kasutades positiivseid sõnu ja pilte. Selle tagajärjel väheneb ärevus ja depressioon ning alateadlikud negatiivsed mõtted taanduvad.
Jah-sõna jõud
Kui arstid ja terapeudid õpetavad patsientidele, kuidas pöörata negatiivsed mõtted ja mured positiivseteks kinnitusteks, paraneb suhtlus ning patsiendil taastub enesekontroll ja enesekindlus. Kuid selle juures on ka probleem — kuna positiivsed sõnad ja mõtted ei ole meie ellujäämisele oht, siis aju ei pea reageerima nii kiirelt ja tõhusalt, kui negatiivsetele sõnadele ja mõtetele. Selleks, et üle saada oma loomulikust kalduvusest negatiivsusele, peame pidevalt ja teadlikult looma nii palju positiivseid mõtteid, kui suudame.
Üks positiivse psühholoogia loojaid, Barbara Fredrickson avastas, et me peame iga negatiivse mõtte kohta looma vähemalt kolm positiivset mõtet või tunned. Kui positiivseid mõtteid on vähem, siis kannatavad selle all nii isiklikud kui ärisuhted. See korreleerub ka uuringutega korporatsioonide töömeeskondade ning abielupaaride kohta. Kui sa tahad, et su isiklikud ja ärisuhted õitseks, siis pead iga negatiivse mõtte kohta tasakaaluks looma vähemalt viis positiivset mõtet. Ei ole oluline, kas need positiivsed mõtted on ratsionaalsed — igal juhul aitavad need sul ennast õnnelikumana tunda ning eluga rahulolu suurendada. Positiivne mõtlemine aitab luua paremat ja optimistlikumat suhtumist elusse.
Positiivsed sõnad ja mõtted käivitavad aju motivatsioonikeskused, mis aitavad meil eluraskustega silmitsi olles säilitada paindlikkust. Üks maailma juhtivaid õnnelikkuse uurijaid Sonja Lyubomirsky on öelnud, et kui soovid kogeda eluaegset rahulolu, siis peaksid regulaarselt tegelema enda kohta positiivselt mõtlemisega, jagama enda õnnelikke hetki teistega ning nautima iga positiivset kogemust enda elus.
Seega vali oma sõnu targalt ja räägi aeglaselt. See annab sulle võimaluse sekkuda aju kalduvusele reageerida negatiivsusele. Ainuüksi positiivsete sõnade kordamine, nagu armastus, rahu ja kaasatundlikkus, mõjutavad spetsiaalseid geene, mis vähendavad füüsilist ja emotsionaalset stressi. Sel moel tunned end paremini, elad kauem ja lood sügavamaid ja usalduslikumaid suhteid teistega nii kodus, kui tööl.
