Dagmar Lamp: kuidas ja millal tutvustada lapsele alkoholi ja seada piirid paika?
Aga no see selleks. Seljataha on jäänud suur hulk pidustusi ja kuna mul on kohe-kohe ukse ees sünnipäev, siis on mul neid siin veel tulemas. Istusime sõpradega nädalavahetusel soolaleival ja jutuks tuli see paljukirutud vabakasvatus ja muuhulgas ka laste suhe alkoholiga. Ning peamine: kuidas ja mida saavad vanemad selleks ära teha, et lapsel tekiks meelemürkidega eluterve suhe, st oskaks pidada piiri ning teaks ohtusid.
Mulle tundub, et minu kaasvanemad (st minuvanused emad-isad umbes samavanade lastega) jagunevad selles osas laias laastus kaheks. Ühed hoiavad väga ranget nulltolerantsi poliitikat — ei võta oma laste juuresolekul napsu (või kui, siis klaasi veini) ja kui ongi ise suitsetajad, siis teevad seda oma järeltulijate eest (vähemalt teatud vanuseni) salaja.
Teised aga on argumenteerinud, et milleks varjata laste eest seda, mis niikuinii eksisteerib. Palju parem on ju, kui lapsed näevad, kuidas on mõistlik alkoholi tarbida ja et kuigi tegemist on meelemürgiga, siis on võimalik sedagi täiskasvanulikult ja mitte üle piiri minnes tarbida.
Mina olen kujundanud oma seisukoha kuhugi sinna vahepeale. Üldiselt ei võta ma ka veini mitte, kuni laps on veel seltskonnas, kuid ei keela seda teha peoolukorras külalistel. Ja kuna mu sõbrad on kõik mõistlikud (ja suures osas juba lastega) inimesed, siis ei pea ma kartma, et asi käest läheb ja laps läbu keskele satub. See oleks absoluutselt mõeldamatu ja aktsepteerimatu — minu jaoks.
Küll aga on olnud eriolukordi, kus esiteks on ka lapsel olnud pikem pidupäev ja ta on kauem üleval olnud ning täiskasvanutega koos peol viibinud. Näiteks jaanipäev, heade sõprade pulm lossis (kus Mila tantsis pea südaööni) või ka aastavahetus — need on olnud üritused, kus ma olen ka lapse seltskonnas isegi paar klaasi endale lubanud.
Praeguseks on mu peaaegu-kolmene minu meelest endale väga selgelt piirid loonud. Ta teab väga hästi, et alkohol on “pähh” ja isegi pole kordagi selle järele kätt sirutanud. Muide, kui ma ise sama vana olin, siis olla ma heinateo ajal janusena käe teeklaasi järele küünitanud, kus paistis sees olevat vesi… ja saanud hea suutäie viina. Ikka juhtub, eks ole!
Muidugi on ennustamine tänamatu töö ja on vist peaaegu võimatu öelda, kuidas minu praegune “vanemdamispraktika” alkoholi suhtes tulevikus mu lapse käitumist mõjutab. Aga nagu enamike kasvatusega seotud asjadega siin ilmas, tuleb vist ikka teha oma südame järgi.
Kuidas teie oma lapsi alkoholi ja meelemürkide suhtes hoiate-hoiatate? Andke kommentaarides teada!
Dagmar Lamp ehk Daki on blogija, (aja)kirjanik ja sotsiaalmeedia ekspert, kes kasvatab kodus kaht kassi ja peaaegu-kolmeaastast tütretirtsu. Daki targutab Delfi Naistekas üle nädala kolmapäeviti, aga tema igapäevamõtetega saad tutvuda blogis daki.tahvel.info.
