Kuulikindel parool, naiivne usk
Just 11. veebruaril toimuvat projekti „Targalt internetis“ konverentsi „Nutikalt netis. Hoia ennast ja oma raha!“ silmas pidades küsitlesid kolm õpetajat selle artikli tarvis koolinoori Tallinnas, Tartus ja Saaremaal. Põhjapanevat kokkuvõtet vastustest teha ei saa, see pole ka eesmärk, aga pildi need silme ette annavad. Küsimused puudutasid peamiselt kolme valdkonda: nutiseadmete kasutus, ostud internetist ja sotsiaalmeedia võrgustike kasutamine.
Digiseadmed on noorte elu lahutamatu osa. Kõik vastanud ütlesid, et kasutavad iga päev nutitelefoni, vaid üks vastus oli selle seadme osas eitav. Peaaegu kõik vastajad — väheste eranditega — kasutavad iga päev sülearvutit, hoopis vähem on aga tahvelarvutite kasutajaid. Vähemalt pooled vastajatest kasutavad iga päev ka lauaarvutit.
Nutitelefon on noortel valdavalt isiklik, tahvelarvuti mitte. Tihti anti siin vastuseks, et tahvelarvuti on pere peale.
Nutiseadme eelised ja ohud
Milliseid eeliseid annab nutiseadme kasutamine? Põhiline vastus oli tegelikult ettearvatav — kiirus ja mugavus, võimalus minna igal ajal internetti, meelelahutus. Mõned näited: Info leiab kiiremini üles ja on kättesaadavam. Internet on väga lai ja seal leidub palju informatsiooni. Kiire ja mugav informatsiooni kättesaamine (mobiilne internet). Internet ja selle kasutamise lihtsus, sotsiaalvõrgustikud (mugavad). Ajaviitmisvõimalused (mängud, rakendused, pilditöötlemine jne). Saab sõpradega suhelda ning tühjad hetked saab sisustada mõne mänguga. Lisaks on alati kaasas nn fotoaparaat ja fotoalbum. Allalaetavate rakendustega kaasas käivad eelised, kanda vähem vidinaid kaasas. Üks vastus oli siiski Ei annagi midagi, mõttetu asi tegelikult.
Küsisime ka, kas noored kasutavad nutiseadmes tasulisi rakendusi või mänge. Vastused olid eitavad.
Missugused on nutiseadme kasutamisega kaasnevad ohud? Ka siin olid vastused aimatavad — sõltuvuse tekkimine, elu nutiseadmes muutub tähtsamaks kui reaalne elu, petuvõimalused, raha ja aja raiskamine. Kokkuvõttes olid õpilased ohtudest üsna teadlikud, ehkki palju oli sellele küsimusele ka vastamata jäetud. Mõned nimetatud ohud: Nutitelefon on kulukam kui tavaline telefon, suurem risk identiteedivargusele. Sõltuvus, laiskus, oled kergesti jälgitav/jälitatav, teised on teadlikud su asukohast. Suur telefoniarve. Kogemata millegi tarbimine, hiljem tuleb suur arve.
Viirused, küberkiusamine — kõik sama mis arvutiga. Ebatervislik, sõltuvus on kiire tekkima. Unustatakse ära reaalne elu ja sõbrad, kes on sinuga reaalselt koos. Inimene harjub ära lihtsate tekstidega ja hiljem on raske mõista raskemaid, ilukirjanduslikke tekste. Raiskamine, kokkupuude petuskeemidega raha välja pressimiseks. Magad elu maha. Ei suhtle näost-näkku (päris)inimestega. Liigne internetisläng. Võtab liiga palju aega ära, segab keskendumist tunnis, õppetööd, koduste ülesannete lahendamist, sest pidevalt on vaja mingit sotsiaalvõrgustiku kontot tšekkida. Üks vastus lähenes ohule ootamatu kandi pealt: Talvel võivad näpud ära külmuda.
Ootamatult kallis telefoniarve
Uurisime, kas noored on kokku puutunud ootamatult kalli telefoniarvega. Eitavad vastused olid ülekaalus, aga jaatavaid vastuseid oli siiski ka. Põhjustena toodi välja, et unustati ennast rääkima või unustati internet pikalt sisse, mainiti ka mängude allalaadimist. Internet oli kogemata sisse läinud. Rääkisin kogemata liiga palju. Helinad ja mängude tellimine, pikad kõned. Kogemata liiga pikaks veninud vestlused ja liiga palju sõnumeid. Erakordselt halb pakett teenusepakkuja poolt. Pereliige laadis alla kalleid mänge. Ema numbri arvelt oli tehtud tasulisi kaugkõnesid, millest ta ise teadlik ei olnud. Kogemata kunagi ammu lisasin oma numbri ühel internetisaidil nähtud reklaamile. Väike õde tegi telefoniga teste, kus ei olnud kirjas, et need maksavad, tegelikult iga test maksis 2 euri ja arve oli pärast 20 euri. Saatsin liiga palju sõnumeid, oleks võinud hoopiski Skype’i kasutada.
Nutiseadme kasutamisega seotud arved maksavad vanemad, vaid korra oli märgitud, et noor maksab oma taskurahast või enda teenitud rahast.
Erilisi piiranguid või reegleid kodus nutiseadmete kasutamiseks kehtestatud ei ole, pigem ütlevad noored, et ise tuleb olla mõistlik. Kui on keelud, siis tasuliste rakenduste ja mängude allalaadimise suhtes või et nutividinad ei tohi segada õppimist ega uneaega. Näiteks: Koostatud pakett on juba minujaoks sobivate piirangutega (hinna osas) ja kasutamise osas piirangud puuduvad. Minu pakett maksab kuus 15 eurot ning seda ma ületada ei või, samuti on perel kokkulepe, et kui veedame koos aega, siis nutitelefone/arvuteid ei kasutata.
Ostud internetist
Interneti kaudu ostmise kogemus on noortel olemas, üksikud andsid vastuseks, et nad pole kunagi internetist kaupu ostnud või jätsid vastamata. Küsimusele, kuidas internetiostude eest tasute (internetipanga konto abil, krediitkaardiga, tasun arve, kui kaup saabub, muu variant), oli õpilastel ilmselt keeruline vastata, igakuise palgaga nad ju arvestada ei saa. Valikvastustest märgiti siiski enam, et tasutakse internetipanga konto abil ja kõige vähem, et tasutakse siis, kui kaup saabub.
Internetiostudest on õpilastel pigem positiivne mulje. Kokkupuuteid pettustega on vähestel, ja need puudutavad kauba kättesaamist: Foorumi kaudu väikese asja ost, mis ei ole minuni jõudnud. Maksin raha, aga kaupa ei saanud (eraisikult). Tuli vale kaup. Saadeti topeltarve.
Missugused on interneti teel ostmise eelised? Praktiliselt kõik vastanud märkisid mugavust ja suuremat valikuvõimalust. Suurem valik, mugav on seda teha otse kodust, lihtne maksmine. Mugav, enamjaolt kiire, suurem ülevaade korraga, saab igalt poolt tellida, tuuakse koju kätte, kui soovid. Saan sooritada ostu ükskõik mis kellaajal.
Missugused on interneti teel ostmise ohud? Mainiti peamiselt kahte asja: kaup ei pruugi kohale tulla ja pettumine tellitu kvaliteedis. Võivad kaasneda postikulud, mida ei ole märgitud. Kauba mitte kätte saamine, pettumine kaubas. Pettused halva kvaliteediga kaup. Ei saa toodet kätte, ei saa raha tagasi sel juhul. Pangakonto andmete sattumine kõrvaliste isikute kätte. Usalduse ärakasutamine virtuaalsel teel. Petuskeemid, lisaraha nõudmine.
Vastustest küsimusele, millised piirangud või tingimused on teie kodus interneti-ostudeks kehtestatud, tuli ühtlasi välja, et internetiostude eest tasuvad vanemad. Ja piirangud on rangemad kui nutiseadme kasutamise puhul. Ebavajalikke asju ei tohi osta. Vanema loaga võib osta. Ainult lapsevanem ostab. Konsulteerida tuleb vanemaga. Krediitkaarti kasutavad ainult selle omanikud — vanemad; kui soovin ise midagi tellida, pöördun maksmise osas nende poole. Internetis tuleb osta mõistlikkuse piires, oma raha kasutamiseks on vaba voli.
Mainiti siiski ka, et tingimusi-piiranguid internetiostudeks pole seatud. Käis läbi mõte, et ise tuleb olla mõistlik, tühja-tähja pole vaja muretseda.
Sotsiaalmeedia võrgustikud
Noored pidid kirjutama, millistes sotsiaalmeedia võrkudes nad omavad isiklikku kontot. Vastused said kirjud, aga kindlalt mainisid kõik vastanud rohkem kui kolme varianti. Ehk siis ollakse aktiivsed mitmes võrgustikus korraga. Ainult üks vastanu märkis, et ei kasuta sotsiaalvõrgustikke.
Kuuekümne viie küsitletu seas oli kasutamiselt esikohal Facebook, järgnevad Twitter, Google+, Instagram ja YouTube. Kordagi ei mainitud LinkedIni, ehkki see oli valikvastustes antud.
Kontode turvalisuse tagamise vahendina mainiti kõige enam parooli, vähem isikliku info edastamisega seonduvat. Rasked paroolid, ei lisa sõbraks inimesi keda tegelikult ei tea. Turvaseaded, erinevad paroolid, ei sisesta liiga palju infot enda kohta. Login peale igat võõras arvutis või nutividinas sotsiaalvõrgustikus viibimist kontolt välja. Ma ei avalda ühes kontos teise konto kasutajat, näiteks Facebookis ei avalda ma oma Twitterit ja vastupidi. Hoian telefoni kogu aeg enda ligi ja ei laena seda teistele. Ei postita isiklikku infot, endast pilte panen üles üliharva (viimane kord profiilipildi vahetamiseks 2 aastat tagasi). Turvalisus peaks tagatud olema lehe koostaja poolt, mina pean ainult enda parooli privaatselt hoidma.
Pettustega sotsiaalmeedia võrgustikes olid vastanud õnneks väga vähe kokku puutunud või siis mainiti juhtumit, millest oldi kuuldud. Keegi esineb vale nime all. Valeinfo välimuse ja vanuse kohta. Reklaamitakse kohti, mida pole olemaski. Vaja liikmemaksu maksta, et lehte näha. Keegi on esitanud minu nime all erinevatele saitidele kasutajaid. Kokkupuude varikontodega. On tehtud minu piltidega konto suhtlusvõrgustikku ja seal inimestega suheldud minu pildi alt.
Kokkuvõttes võib öelda, et üht-teist interneti ohtudest ja ohutusest teatakse ning osatakse end netipettuste eest hoida, aga päris kaitstud pole mitte keegi mitte kunagi. Lootkem, et kõik läheb hästi. Kuulikindel parool, naiivne usk — nagu kõlas üks vastus internetiturvalisuse tagamise kohta.
11. veebruaril on Turvalise interneti päev, mida tähistatakse rohkem kui sajas riigis üle maailma. Vaata rohkem infot www.targaltinternetis.ee ; http://www.saferinternetday.org/
