Turvaline ostlemine internetis
Kunagi ei tasuks unustada lihtsat põhimõtet, et tausta lõunaid ei ole olemas. Kui pakkumine on liiga hea (kaupa müüakse allapoole igasugust mõistlikku turuhinda), siis tasuks sellesse skeptiliselt suhtuda. Igapäevane talupojamõistus on siinkohal suureks abiks. Väga lihtsate sammudega on võimalik kindlaks teha müüja taust ja sellest lähtuvalt langetada otsus — osta või mitte.
Kodumaiste eraisikutest müüjate puhul tasub alati müüja tausta internetist kontrollida. Kõige elementaarsem oleks sisestada otsimootorisse müüja nimi. Samuti tuleks kontrollida müüjat arveldusarve numbri järgi — see välistab võimaluse, et müüja esineb teile vale nime all. Peamiseks ohumärgiks on müüja palve kanda raha oma abikaasa, lapse, sõbra või mõnele muule arveldusarvele. Eriti kui sellise ülekande vajalikkust põhjendatakse arestitud isikliku arveldusarvega. Kui lihtne otsing annab vastuse, et isik on varasemalt petnud ja jätnud kauba saatmata, siis ei tasuks jääda lootma heale õnnele ja arvata, et teiega seda kindlasti ei juhtu ja just teie olete see, kes saab kauba kätte.
Kodumaiste ettevõtete puhul tasuks samuti sooritada otsing ettevõtte nimega ja kontrollida, ega ettevõte ole kantud Tarbijakaitseameti musta nimekirja. Mustad nimekirjad on saadaval Tarbijakaitseameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/. Samuti tasub kontrollida, ega ettevõttel ole võlgnevusi, näiteks EMTA koduleheküljelt. Heale õnnele, et „minuga ju nii ikka ei lähe“, ei tasu lootma jääda.
Välismaalt oste sooritades tasuks kindlasti kasutada tuntumaid keskkondi ja vältida tundmatuid kohti. Suuremad müügiportaalid sisaldavad lisaks kaubale müüjate andmebaase. Seega tuleb enne ostu sooritamist kindlasti lugeda ostjate tagasisidet müüjale. See annab üsna kiiresti aimduse nii müüja kui ka kauba kohta.
Üheks suuremaks ohuks on vahendajate kaudu tellimine. Idee iseenesest on mõistlik ja suunatud ju kulude optimeerimisele. Tellitakse suurem kogus kaupa mitme inimese peale, kelle vahel jaotatakse ära kauba saatekulud — nii tuleb odavam. Selliselt vahendajalt tasuks enne tellimist uurida, kust ta kauba tellib ja mida seal müüakse. Peamine küsimus on, kas kaup tuleb Euroopa Liidust või väljastpoolt. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulev kaup läbib tollikontrolli. Ohukoht on intellektuaalne omand — tellitud kauba hulgas võivad leiduda võltsitud kaubamärgid. See tähendab, et kogu kaup võib jääda mõneks ajaks tolli kinni. Tihti süüdistatakse selles vahendajat ja arvatakse, et vahendaja on püüdnud ostjaid petta. Reaalselt ei ole siinkohal süüdi vahendaja, vaid tellijad, kes on soovinud odava hinnaga tuntud kaubamärgi tooteid soetada. Muidugi võiks ka vahendaja seda teada ja enne tellimist tooted üle vaadata ning jätta võimaliku piraattoodangu tellimusest välja.
11. veebruaril on Turvalise interneti päev, mida tähistatakse rohkem kui sajas riigis üle maailma. Vaata rohkem infot www.targaltinternetis.ee; http://www.saferinternetday.org/
