Dagmar Lamp: kui palju neid lapsi siis ikka peaks olema?
Ma olen alati teadnud, et ma jään pigem ühe lapse juurde ning selle otsusega täiesti rahul olnud. Mulle meeldib, et olen saanud end nii palju temale pühendada, tema kasvamist jälgida põhjalikumalt, kui see mul järgmise tite kõrvalt võimalik oleks. Olgu, mingil hetkel tekitasin ma tulevikku siiski ka uue võimaluse — et olen nõus saama veel üht last, juhul kui mu partner seda väga peaks tahtma. Aga siin tuleb veel agasid: laste vanusevahe peaks jääma piisavalt suureks. Kümme aastat oleks ideaalne, aga siis olen ma juba (enda jaoks) liiga vana, et uut last saada. Seega peab see vahe olema näiteks 5-6 aastat, kohe praegu ei kujutaks ma uut last ette. Olen niigi nii kaua aktiivselt tööturult eemal olnud ja kuigi mul on mu väikefirma ja magistriõpingud, kibelen ma kohutavalt sügisest, kui loodetavasti laps lasteaeda lõpuks läheb, tagasi tööle. Jääda nüüd uuesti rasedaks? Oh issand, palun ei!
Samas ma mõistan hästi neid naisi, kes otsustavad saada lapsed väikese vanusevahega, sest minul ja õel on 1,5aastat vahet ja ta on mu kõige parem sõbranna ja kõige lähedasem inimene maailmas. Ma ei kujutaks elu ilma temata ette ning kahtlemata on just väike vanusevahe meie lähedusele kaasa aidanud. Samas mäletan ka hästi kõiki meie kisklemisi, kui alles üles kasvasime. Siis igatsesin ma väga olla üksiklaps — osaliselt ka seetõttu, et meie pere oli vaene ja nii saime me lubada vaid ühed uued vahetusjalanõud aastas. Paar õele, paar mulle. Enamasti sai õde minu vanad — kui need polnud väga ära kantud. Aga mõelda, oleks ma vaid üksi, ma saaks ehk kaks uut paari ja mind mõnitataks koolis vähem! Jajaa, selliseid isekaid mõtteid mõtleb üks varateismeline teinekord.
Siis on veel ühiskonnategelased, kes raiuvad, et lapsi peaks olema vähemalt kolm — üks su enda eest, teine su mehe eest ja kolmas siis riigi eest. No et eesti rahvas ikka kasvaks ja õitseks. Maailma ülerahvastatus ju meisse ometi ei puutu!
Ahjaa, ja veel meeldivad mulle need inimesed, kes leiavad, et kui ikka vähemalt üht poissi ja üht tüdrukut pole teinud, siis pole “komplekt ju koos”. Justkui oleks lapsed mingid pokemonid — you’ve gotta collect them all!
Veel ütleb mu ema, et ühel naisel peab olema täpselt nii palju lapsi, kui ta üksinda suudab üles kasvatada. Ma olen selle nõuga absoluutselt päri. Mitte küll seetõttu, et suhtesse oma tulevase lapse isaga peaks olema usaldamatus sisse kirjutatud. Noh, et justkui on see normaalne eeldus, et ükskord mees niikuinii laseb jalga või ei täida oma kohustusi. Jah, muidugi, seda juhtub rohkem kui peaks, aga nüüdseks on mul suhetele vist küll juba nii kõrged nõudmised, et ma isegi ei kaalu suhet mehega, kes VÕIBOLLA kunagi ebausaldusväärseks muutub. On tegelikult absurdne, et naised sellise asjaga kalkuleerima peavad. Aga kalk tõelisus on, et peavad. Alati peab olema valmis selleks, et jääd lastega üksinda. Ja sa PEAD olema võimeline neid üksinda ka üles kasvatama, sest ega lapsed pole kassid, kelle pilt kleepida postrile ja saata Facebooki ringlema, tekstiga: “Seoses lahkuminekuga ei ole mul last enam kuhugi panna, seega annan ta heasse peresse ära või kahjuks pean lastekodusse saatma. Laps on sõbralik ja saab teiste lastega hästi läbi, potitreenitud ja pole toidu suhtes nõudlik…”
Vahemärkusena: ei saa ma ka aru neist, kes oma kasse niimoodi ära suudavad anda, sest järsku pole neid “kuhugi panna”.
Kõige selle valguses meenub mulle ka üks homovastaste erkinoolte fantastiline kommentaar homoseksuaalsete lapsendamisõiguste suhtes. “Aga mis siis saab, kui homopaar lahku läheb? Saadavad lapse lastekodusse tagasi?”
Jajah, nii juhtub ju ka heteropaaridega! Kui heteropaarid lahku lähevad, saadame meiegi oma lapsed ju lastekodusse tagasi.
Ega minu laps ei ootagi praegu lasteaiakohta, hoopis lastekodukohta ootab. Sest lahutavaid paare on nii palju ja järjekorrad nii pikad…
(Kas ma peaks kirjutama ka juurde märkuse, et see on must huumor? Ah, elu on näidanud, et pooled kommentaatoritest ei saa niikuinii ju sellest aru, isegi kui puust ja punaseks teha:)
Kui palju teie meelest võiks lapsi olla? Miks?
Dagmar Lamp ehk Daki on blogija, (aja)kirjanik ja sotsiaalmeedia spetsialist. Daki targutab Delfis üle nädala kolmapäeviti ja tema kodus kasvab 3aastane tütar ja 3 kassi.
