Kes on see müstiline hea hing, kes õnnetustesse sattunuid valvab ja hullemast päästab?
Sõjamehed, mägironijad, matkajad ja paljud teised on rääkinud, kuidas just siis, kui tundub, et lõpp on lähedal ja olukord on täiesti lootusetu, on nad näinud või kuulnud kedagi, kes ütleb või näitab, kuidas pääseda. Mõnikord on see päästja end ilmutanud kas inimese või looma kujul, teinekord on abivajajad kuulnud ainult häält. Igal juhul on päästja saabumine olnud lohutav ja rahustav ja alati on ta inimese surmasuust päästnud.
Igatahes erineb see kogemus kindlasti sellest külmavärinatundest, mis tekib siis, kui keegi sind pilguga jälgib. Sarnasust ei olevat ka ehmatusel ja värinal, mis tabab sind siis, kui küünlaleek hetkeks võbisema lööb. Pigem kirjeldavad ellujäänud seda kogemust kui ootamatult tekkinud kindlat teadmist ja veendumust, et keegi on just sel hetkel koos temaga.
Kuidas seda nähtust selgitada?
Teadlased on taolistele ilmutusele juba ammu seletust leida püüdnud. Näiteks arvati varem, et Esimeses maailmasõjas võidelnud sõdurid olid üleväsinud ja nägid seetõttu hallutsinatsioone. Mägironijate puhul kahtlustati, et külmus, hapnikupuudus ja kõrguste vahe on nad peast segi ajanud. Laevahuku ohvritel oli väidetavalt päikesepiste ja vedelikupuudus, mis mõistusele mõjusid.
Viimase aastakümne jooksul on Šveitsi teadlased püüdnud sarnast nähtust laborites järgi teha. Selleks mõjutatakse elektroodide abiga seda aju osa, mis kontrollib ja mõjutab taju. Arvatakse, et igasugune häire selles aju osas võib inimese segadusse ajada ning hägustada piirid inimese enda ja teiste vahel. Kuid tõestada seda teooriat ei ole siiani suudetud. Samuti ei selgita taoline mõttekäik seda, miks vaim või hing ilmub mõnikord mitu korda või jääb abivajaja kõrvale kasvõi kuudeks.
Ühes asjas on abivajajad ühel nõul — hing on aidanud neid just täpselt nii palju kui vaja ja haihtunud kohe, kui probleem on lahenenud.
Polegi vist oluline, kas me nimetame neid kummitusteks, vaimudeks või kaitseingliteks - igatahes on taolisi juhtumeid kirjeldatud ja kirja pandud juba nii palju, et nende tegelaste olemasolu ei saa olla väljamõeldis.
