Klassikaline juhtum — mees pettis oma rasedat naist kolleegiga, seejärel jättis pere maha ja kolis kolleegiga kokku elama. Lastega suhtleb minimaalselt, sest väidetavalt pole aega. Elatist lastele vabatahtlikult ei maksa sentigi.

Küsimus — kas tõesti on võimalik, et selline uus suhe saab õnnelikult kestma jääda?

Mis naine seob oma tuleviku ja plaanib peret mehega, kes ei täida juba olemasolevate laste eeski minimaalseidki isakohuseid, kelle pangaarved on elatisevõlgnevuste tõttu püsivalt arestitud ning kelle ainus sissetulek sõltub ümbrikupalkadest? Kas tõesti saab see uus suhe olla õnnelik ja harmooniline ning uus naine jäädagi nii imeliselt mõistvaks?