Daki arutleb: mida petmine täpselt tähendab?

Rääkisime, nagu ikka, sõbrannadega juttu. Üks neist jutustas natuke elevil moega oma viimatisest flirdist. Ei midagi tõsist, natuke kahemõttelisi vihjeid, aga piisavalt emotsiooni, et panna tüdruk näost kergelt õhetama. Teate ju küll seda mõnusat sooja tunnet, mis kõhtu poeb, kui käsil on uus ja värske flirt? Seda tunnet, kui tundub, et kõik veel on võimalik?

“Oeh, ma tahaks ka kellegagi flirtida!” õhkas selle peale teine sõbratar. “Aga ma vist ei oska…”

Leidsime, et tegelikult pole asi mitte selles, et ta ei oskaks, vaid ta ei lase, enamasti ehk alateadlikult. On ta ju tegelikult suhtes ja väga truu loomuga inimene. (See muidugi ei välista ju, et vahel harva tahab temagi flirtida — kasvõi omaenda mehega, eks ole!) Sealt edasi läks jutt juba petmisele. Kas flirt võõra mehega on petmine? Või mis see petmine siis ikkagi on?

Preili Triin teatas elutargalt: “Petmine on kõik see, mida sa partnerile rääkida ei taha.”

Ma jäin selle üle mõtlema, postitasin naistekommuuni vastavasisulise küsimuse ja jõudsin järeldusele, et täpselt nii ju ongi. Naabrinaine ohkas selle peale, et ta on vist tõesti eluvõõraks jäänud: “Kontseptsioon “mida partnerile rääkida ei taha”, on mulle arusaamatu. Ei viitsi rääkida — saan aru. Teda ei huvita — saan ka aru. Aga ma ei kujuta ette, mis see võiks olla, mida rääkida ei taha. No ju siis petmine tõesti!”

Mul ei jää tõesti muud üle kui nõustuda. Kui ma vaatan oma eelnevale suhteelule tagasi, siis on neid asju, mida pole mina rääkinud või mida pole mulle räägitud, sadu, kui mitte tuhandeid. Ja kas tasub siis imestada, et need suhted läbi said? Praegu ei tule mul tõesti pähe, mis see peaks olema, mida ma oma elukaaslasele rääkida ei taha. Ja kõik asjad, mis ma suudan ette kujutada… need pole kõik otseselt “petmisega” seotud, aga need oleks ühel või teisel põhjusel valed teod. See on absoluutselt geniaalne moraalne indikaator! Kui ma end tulevikus peaks leidma mingist olukorrast, kus ma ei tea, mida täpselt teha, siis tuleb vaid mõelda, kas ma tahaks sellest hiljem mehele rääkida? Kui vastus on ühel või teisel põhjusel “ei”, siis järelikult on tegu vale asjaga, mis ohustab suhet.

Siinkohal võib vist mainida, et elus ja suhetes tuleb ette ikka asju, mis suhte proovile panevad, ka siis kui tegu on asjadega, mida tahad rääkida. See on normaalne. See ei käi praeguse teema alla.

Petmisel endal on muidugi nii palju erinevaid definitsioone, kui on erinevaid suhteid ja eks sellest ole siin ja seal tüdimuseni räägitud. Kelle jaoks on normaalne, et pikkade suhete jooksul tuleb ette mini-crushe filminäitlejatesse või toredatesse inimestesse, aga tegu pole petmisega, sest see lihtsalt juhtub ja kuna selle ajel ei tegutseda, siis: no harm, no foul. Kelle jaoks on aga petmine juba ka see, kui mees vaatab tänaval natuke pikemalt kellelegi järele või, hoidku jumal, teinekord pornofilme silmab! Eks igaüks pane need piirid enda jaoks paika. Aga, nagu ütles neljas sõbranna: “Olen väga avameelse suhte pooldaja: kui on rappa läinud, siis tunnistan üles. Teine inimene väärib vähemalt nii palju austust, et teada, millise kaabak-emasega ta end sidunud on. Väga valus on, kui tehtud asjad tulevad välja kuskilt kolmandast-neljandast kohast. Väga-väga valus ja reedetud tunne on, aga selle vastu aitab kui katsud elada selle vanaematarkuse najal, et tee teistele, nagu sa tahad, et sulle tehtaks. Siis peaks tipp-topp olema!”

Dagmar Lamp ehk Daki on blogija (daki.tahvel.info), sotsiaalmeedia spetsialist ja (aja)kirjanik. Daki targutab Delfis üle nädala kolmapäeviti. Dagmari värske raamat “Kortermaja” on saadaval raamatupoodides.