Kas mehest, kes ütleb lapsele "haise minema siit" võib veel saada hea isa?

Naisteka foorumis küsib nõu lugeja, kelle mees ja lapsed omavahel ei klapi. Mida teha?

Kas ainult minul on selline mees kes minu lastega läbi ei saa ja ei tahagi saada, või on teisi veel? Kui olen tööl, siis lapsed oma toast välja ei tule. On söömata ja ootavad mind. Minu elukaaslane süüa ei tee, kui ka vahel teeb, siis lapsi ta sööma ei kutsu.

Ainus suhtlus lastega on sõimamine, solvamine ja inetuste rääkimine nende pihta. Üldiselt on nii, et kui mina oma lastega räägin või tegelen parasjagu nende muredega, siis tema tuleb ja kommenteerib või möliseb vahele. Niisama me kunagi perega midagi ette koos ei võta. Näiteks kui üks laps läheb kööki teed tegema, siis ta ütleb talle: “haise minema siit” , “oli asja ka vä”.  Minu juuresolekul ta nii ei ütle, ja kui vahel ütlebki midagi inetut, siis sajatan vastu, et see ei ole täiskasvanulik käitumine. Kui tal midgai öelda ei ole, olgu vait, niisama plähmerdamine midagi head ei too.

Kas mul on üldse lootust, et ta kunagi hakkab minu lastega läbi saama või pean selle mõtte maha viskama? Ta enda lastega ka ei suhtle. Tundub kohati, et ta ei salli üldse lapsi ja ta ise on saanud oma lapsed kuidagi pool-kohustuslikult (ehk ülikooliajal juhtus noh). Nii me elame. mina lastega ja tema minuga.