Moehäkker Kairi Lentsius
Etendusel „Moes on disain” tuleb esitlusele TELK jätkuprojekt, kus on võimalus näha, kuidas vanadest telkidest on valminud unikaalsed ja vastupidavad naistemantlid, millel on seejuures ka väga kaasaegne ja meeldejääv välimus, mis on saavutatud erinevate tehnikatega nagu näiteks trükkimine, värvimine, tikandite lisamine ja vahatamine ning üheks oluliseks „disaineriks” on ka aeg ise.
Mind on alati väga huvitanud, mis inimesi tegutsema paneb, käivitab ja inspireerib. Mis on Teie jaoks sisemiseks käivitajaks, mille tulemuseks on see, mida me Teie loominguna näha võime?
Mind käivitab eelkõige uudishimu! Küsimused nagu kuidas on asjad tehtud, mis juhtub, kui mingid materjalid kokku panna, miks sellele kangale tuleb ühte tüüpi värviga trükkida ja mis saab siis kui ma protsessi ning mängureegleid muudan! Disainer ja teoreetik Otto von Busch on tulnud välja sellise toreda väljendiga nagu fashion hacktivism (mood+ häkkimine), mis ma arvan, et võtab hästi kokku mu lähenemise!
Kui Te uut rõivakollektsiooni looma hakkate, kas Teil on eelnevalt visioon täpselt paigas, mida järgite, või muutub see valmimisprotsessi käigus?
Mul on tavaliselt paigas visioon, aga kindlasti mitte konkreetsed kavandid. Naudin protsessi, kus alustan ühest kohast veel teadmata, kuhu täpselt välja jõuan. See areng on nii huvitav! Niimoodi ei suru ma end kuskile kasti ja õpin kõige rohkem.
Teie loomingus on olulisel kohal taaskasutus. Kui oluline on Teie jaoks jätkusuutliku materjalikasutuse kõrval eseme esteetilisus?
Minu puhul on eseme esteetilisus ilmselt olulisem kui taaskasutus. Püüan alati teha keskkonnasõbralikke valikuid materjalide ja tehniliste küsimuste osas, aga arvan, et lõpptulemuse esteetiline pool ei tohiks sellepärast kannatada. Sellepärast ongi jätkusuutlikusega töötamine põnev väljakutse — kuidas leida see õige tasakaal, et kõik toimiks visuaalselt ja et minu südametunnistus keskkonna hoidmise osas laseks ka rahulikult olla.
Kairi Lentsius. Foto: Virge Viertek
Kas järgite luues ka trende või on jätkusuutlik mood midagi sellist, kus pole trendidega suurt midagi pistmist ja on kunst omaette?
Trende jälgin ma vähe, aga seda pigem põhjusel, et oma projekte ei alusta ma trendide jäljendamiseks, vaid väljakutseks iseendale, vormile, värvile või mõnele tehnikale. Samuti ei ole jätkusuutlikkus minu jaoks lihtsalt mööduv trend. Viimast kas või põhjusel, et jätkusuutlik mõtlemine ja erinevad lahendused on pidevalt ajas muutuvad ning koguaeg on midagi uut toimumas — leitakse uus vaatenurk, arendatakse uus materjal, trükivärv või tehnoloogia. Kaasaegses disainis lihtsalt peab olema jätkusuutlik mõtlemine sisse integreeritud ja see võib tulla väga erinevatest aspektidest.
Teie vanadest telgikangastest mantlikollektsioon on väga inspireeriv, kus on ühendatud unikaalne materjalikasutus, kantavus ning esteetika. Kas olete mõelnud mantleid ka väljaspool Eestit tutvustada ja kui olete seda juba teinud, siis kus, ja kuidas on olnud tagasiside?
Senimaani on mantlite tutvustamine tõesti vaid Eesti piires olnud. Peamiselt seetõttu, et läksin kohe pärast bakalaureuse lõpetamist Rootsi edasi õppima ja olen oma magistriõpingute ja -projektidega nii hõivatud, et millekski muuks aega ei ole jäänud :). TELK2 puhul sai enamus tööd suvel tehtud! Küll aga soovin tulevikus oma ettevõtmist laiemalt tutvustada ja jätkata töötamist taoliste mahakantud põnevate materjalidega.
Kairi Lentsiuse töid näeb rõivadisaini programmis „Moes on disain”, kus esinevad ka Reet Aus, Mare Kelpman, Anna Viik, Liisa Soolepp.
Aeg: 28.09 kell 17.00
Koht: Teater NO99, Sakala 3
Pilet: 10/7 € (EDL liige, tudeng, õpilane, pensionär)
Pileteid saab osta enne festival Eesti Disaini Maja galeriist, festivali ajal ka Disainiöö infopunktidest ja Kaubamaja pop-up poest.
