Algusest peale kerkis üles keeleteema. Kuidas Olga, kes on terve elu Eestis elanud, ei oska sugugi eesti keelt. Isegi selliseid igapäevaseid sõnu nagu külmkapp ja pliit, pidid eesti lapsed talle õpetama. Samas oli Olga väljapääsmatusse olukorda sattudes päris nutikas. Ostis kohe poest eestikeelse klaviatuuri, et internetis lastele uued reeglid ära tõlkida. Kuigi Seila lapsed olid sõnakuulmatud ja poiss ajas koristamise asemel pigem harjaga kassi taga, siis Olga soojus ja soov lapsi mõista, muutis lapsed palju rahulikumaks ja koostöövalmimaks. Kui Olga polegi eriti maailma näinud (isegi Saaremaal oli ta esimest korda), siis lapsi ja nende hingeelu mõistab ta suurepäraselt.

Seila arvas esialgu, et milles küsimus, saab selles paljulapselises vene peres hakkama küll. Tuleb vaid kõik pereliikmed tööle rakendada. Ja selguski, et need lapsed, kellele Olga kodus lusikaga putru suhu paneb, saavad sellega ka ise suurepäraselt hakkama. Tuli välja, et vene pereisa on täiesti võimeline ka ise pesu kuivama panema ja laste järele vaatama. Suuremad lapsed olid sellise töökasvatuse üle muidugi imestunud, nad leidsid, et nemad teevad igatahes rohkem kui vahetusema. Kuid see, et Seila suutis nende isa laste ja majapidamise eest vastutama panna, meeldis lastele väga. Midagi sellist, nagu pereisa pesu kuivama panemas, polnud nad kunagi varem näinud.

Seila oli valmis küll aeda kaevama, kuid kõike ta enda peale selles suures kodus küll ei võtnud, sest seal tuli perenaisel iga päev teha asju, mida ta kodus ei tee. Ehk siis pidevalt lapsi kantseldada ja süüa teha. Ja mitte lihtsalt midagi kokku keeta, vaid neli korda päevas ja kümnele inimesele. Lisaks kogu majapidamine — koristamine, pesupesemine, kassid-koerad, aed ja palju muud. Ka Olga lapsed on selliste nägudega, nagu ei usuks, et uus ema kogu asja hallata suudab. Aga Seila ei kavatsenudki. Isa toitis koeri ja suuremad tüdrukud sorteerisid pesu ja tegid süüa. Basseini pesid kõik koos ja lõpuks ütles pereisa, et ta poleks elus arvanud, et perenaisel võib nii palju kohustusi olla. Ta oleks valmis enne kaevanduse šahtis töötama, kui kõike nende pere emaasju ära tegema! Nii palju on neid!

Selles Naistevahetuse saates õppisid mõlemad pered nii mõndagi. Seila lapsed, kes on enamasti omapead, sest ema on kogu aeg tööl, said kogemuse soojadest ja hoolivatest peresuhetest. Olga lapsed ja mees said teada, kui suur on nende majas perenaise kohustustekoorem, mille kandmise pärast Olga kunagi kurtnud pole. Ja mis kõige olulisem — eesti ja vene pere said suurepäraselt omavahel läbi, hoolimata erinevast keelest, kultuurist ja maailmavaatest.