Glaukoom ei tee alati pimedaks

Glaukoomi välja ravida ei saa, küll on võimalik sellega täisväärtuslikult elada.

Elusügis, nagu ka sellenimeline aastaaeg toob paraku kaasa sõna otseses mõttes hallust ja pimedust. Kui hallkaesse oskame juba tänu edukatele operatsioonidele muretumalt suhtuda, siis rohekaed ehk glaukoomi kardetakse ikkagi pimedaks tegemise haiguseks. Tegelikult saab varakult avastatud glaukoomi hoida kontrolli all ning elada normaalset elu.

Mis on glaukoom ehk rohekae?

Glaukoom on krooniline silmahaigus, mida iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, verevoolu häired, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenev vaatevälja kahjustus.

Silmas toodetakse läbipaistvat vedelikku, mis iirise serva lähedal olevate kanalite kaudu silmast ära voolab. Vedelik tekitab silmas rõhu, mille normaalne tase enamikul inimestest on 10–21 mm Hg. Glaukoomi puhul on vedeliku äravool häiritud ning seetõttu silmasisene rõhk suureneb ja see avaldab survet silma erinevatele osadele. Pikemat aega püsiv silma kõrge siserõhk kahjustab nägemisnärvi rakke ning ravi puudumise korral lõpeb pimedaksjäämisega.

Glaukoomi riskifaktorid

Haiguse juures ongi ohtlik eelkõige see, et haigus algab hiilivalt, kuid tekkinud närvikahjustused on pöördumatud. Eluaegse ravi eesmärk on säilitada olemasolevat nägemisfunktsiooni võimalikult pika aja jooksul. Surnud närvirakke paraku asendada pole võimalik.

Glaukoom hakkab arenema harilikult pärast 45. eluaastat, kuid seda haigust on avastatud ka nooremas eas. Silmarõhku peaksid kontrollima kõik üle 40aastased inimesed. Need, kel mõni riskifaktor, nagu näiteks kõrge iga, perekondlik eelsoodumus, lühinägelikkus, suhkruhaigus või vereringehäired, peaksid seda tegema kord aastas. Silmarõhu mõõtmise aparaadid on olemas ka enamikes prillipoodides.

Samas pole kõrgenenud silmarõhk absoluutne glaukoomi näitaja. Kõigil üle normi (21 mm Hg) silmarõhuga inimestel ei teki glaukoomi, teisalt võib see haigus areneda hoopiski madalama silmarõhu puhul.

Glaukoomi on kahte tüüpi

Avatud nurgaga krooniline glaukoom on kõige sagedamini esinev glaukoomi tüüp, esinedes 90% juhtudest. Vedeliku äravoolukanalid sulguvad järk-järgult koos vanusega ning silma siserõhk suureneb. Rõhk kahjustab võrkkestas kulgevaid närvirakke ning surub väikestele võrkkestas kulgevatele veresoontele, vähendades nendes verevoolu. Verevoolu vähenemise tulemusena jääb nägemisnärv toitaineta ja taand­areneb.

Esimesteks haigusilminguteks on vaatevälja muutused, millest inimene alguses ise aru ei saa ja mis on avastatavad spetsiaalse vaateväljauuringuga. Alles hiljem hakkab nägemine ähmastuma.

Kinnise ehk suletud nurgaga glaukoom annab endast kiiremini märku. Mõnedel inimestel on iiris pärilikult niisuguse kujuga, et teatud hetkel blokeerib ära kõik äravoolukanalid ning silma siserõhk tõuseb väga kiiresti. Blokeerijaks võib olla ka silmasisene kunstlääts. Ägeda kinnise nurgaga glaukoomi puhul võib täheldada peavalu, iiveldust, oksendamist, nägemishäireid, silma punetust. Aga ka äkilist valu näopooles ja silmas. Nägemine võib hägustuda ja vaadeldavad objektid võivad võtta moonutatud kuju.

Uuringud diagnoosimiseks

Lisaks patsiendi küsitlusele, mis pole sugugi vähetähtis, aitavad glaukoomi avastamisele kaasa silmapõhja uuring, kus on näha nägemisnärv, samuti silma siserõhu ja vaateväljade kaardistamine. Uuritakse ka sarvkesta paksust ja eeskambri nurka ning vajadusel nägemisnärvi struktuuri spetsiaalsete tomograafidega.

Ravivõimalused

Avatud nurgaga glaukoomi eesmärgiks on alandada silma siserõhku ning hoida seda normaalsel tasemel. Raviks kasutatakse silmatilku, mis avardavad vedeliku äravoolukanaleid ja kiirendavad vedeliku eemaldamist silmast või vähendavad vesivedeliku tootmist. Mõlemal juhul väheneb silma siserõhk. Vajadusel kasutatakse ajutiselt ka tablette. Kirurgiline ravi seisneb selles, et iirise serva tehakse pisikesed avad, mille kaudu vedeliku äravool suureneb. Paraku ei paranda ka operatsioon nägemist ning ravi kestab kogu elu.

Suletud nurgaga glaukoomi avastamise korral on vajalik ülikiire sekkumine. Siserõhu kiireks langetamiseks lähevad käiku nii tilgad, tablett- kui ka laserravi. Pärast ägeda perioodi lahendamist vajadusel silma opereeritakse. Paraku võib mõlema glaukoomi puhul tekkida lisaprobleeme: hallkaed, silmade ja -laugude põletikke jne.

Kuidas ennast aidata

Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku arst-resident Kristel Harak rõhutab, et glaukoomi välja ravida ei saa, kuid sellega peab õppima koos elama – ravi kestab terve elu. Kaotatud nägemine ei taastu, kuid ravimitega on võimalik vältida haiguse süvenemist.

Ülioluline on täita täpselt raviskeemi ehk kui määratud on silmatilgad, siis ei tohiks nende tilgutamist vahele jätta. See põhjustaks silmarõhu kõikumise ja glaukoomi süvenemise.

“Regulaarselt tuleks käia ka arstlikus kontrollis, et jälgida haiguse kulgu,” toonitab dr Harak. “Haiguse kontrolli all hoidmisele aitab kaasa suitsetamisest loobumine ja kohvi mõõdukas tarbimine. Kasuks tuleb ka regulaarne füüsiline koormus. Muid igapäevaelu piiranguid glaukoom ei sea, isegi lennukisõit pole vastunäidustatud.”

Allikas: inimene.ee; kliinik.ee; Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku arst-residendi Kristel Haraku loeng