Dagmar Lamp: deitimise keerukas maailm ja kohvi välja tegemise veel keerulisem küsimus
Ma olen vist varem ka siin kolumnis hädaldanud, kui keerukas on ikkagi deitimine. Ometi on tänapäeval meil selleks kõik võimalused ning asjad on tehtud nii lihtsaks kui võimalik. Võtame kasvõi ka Eestis populaarsust koguva deitimisäpi Tinder — sul tasub vaid säuh! tõmmata huvipakkuva persooni pilt paremale ning kui ta sind vastu “laigib”, saategi kohe tšättima asuda ning asi see kohting siis kokku leppida ole.
Mul päris mitu sõbrannat ja sõpra kasutavad Tinderit ja kui ma isegi selle huvi pärast alla laadisin, tõdesin pärast mõnepäevast kasutamist, et olen vist kõiki oma vallalisi tuttavaid Tinderis lõpuks ka kohanud. Eesti kohtingubassein lihtsalt ongi nii kohutavalt väike!
Aga tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis sellest, kui erinevad ootused meil kohtingutele on. Sõbranna kurtis, et on käinud mitmel deidil ja mehed ei teinudki kohvi välja! “Kuhu on jäänud härrasmehelikkus?” küsis ta nukralt. Kas tõesti on kõik mehed “karvaste kurjade feministide” poolt nii ära hirmutatud, et ei julge enam väljategemist isegi pakkuda, sest kardavad, et neid peetakse šovinistideks? Mina väljategemist ei eelda, veel vähem aga eeldan ma, et ma peaks ise mehele välja tegema. Tavaliselt pakun oma dringi eest maksmist ise ning vahel mul lastakse seda teha, vahel mitte. Kumbki viis ei häiri mind kuidagi ega jää deidilt meelde kui otsustav asjaolu. Pigem ikka jääb meelde üleüldine klapp — kas oli ühiseid jututeemasid, kas me naersime koos, kas ma tahaksin teda suudelda…
Rääkisin sel teemal ka oma meessoost (vallaliste) tuttavatega. Kas neil on kombeks kohtingul välja teha? Kõik nad vastasid jaatavalt. “Isa kasvatas mind vaimus, et mees ostab naisele kohvi ja teeb ukse lahti,” sõnas üks. Teine ütles, et üldiselt meeldib talle ise arved maksta, aga: “Mulle ei meeldi, kui seda mu kohustuseks peetakse.”
Ja siin vist ongi kogu probleemi tõeline olemus! On viisakas ja tore, kui meesterahvas naisele välja teeb — aga see on asi, mida siiski ei tohiks keegi eeldada või mehe kohustuseks pidada. Samas vaimus võiks ju sel juhul eeldada, et naise kohus on pärast väljatehtud õhtusööki ka kohe voodisse kobida.
Minu lemmikfeminist Caitlin Moran on oma raamatus “Kuidas olla naine” öelnud, et tegelikult on kõige olulisem asi feminismi juures mitte rinnahoidjate põletamine vaid oskus olla teineteise vastu viisakas. Ja ma arvan, et see on jälle üks olukord, kus seda oleks kena meelde tuletada. Oleme viisakad! Hindame pisidetaile ja oleme nende üle rõõmsad!
