KOK-i peamised haigustunnused on õhupuudus, krooniline köha ja suurenenud rögaeritus. Sümptomid avalduvad eelkõige füüsilise aktiivsuse korral. Keskmise raskusega või raske KOK-i korral võivad probleemseks muutuda ka igapäevased tegevused nagu trepist kõndimine, riietumine jms.
Üle maailma kannatab KOK-i sümptomite all rohkem kui 210 miljonit inimest, Euroopas mõjutab KOK ühe täiskasvanu elukvaliteeti kümnest. KOK on üks sagedamini esinevatest haigustest. Prognoositavalt võib see aastaks 2020 olla sageduselt kolmas surma põhjustaja maailmas.
Peamine ja enimlevinud haiguse põhjustaja on tubakasuits. Välisõhu, kutsetööga seotud ja siseruumide õhusaastatus on teisteks olulisteks riskiteguriteks.
KOK-i saab diagnoosida nii perearst kui kopsuarst inimese küsitlemise, läbivaatuse ja kopsufunktsiooni testi ehk spiromeetria põhjal, mille käigus mõõdetakse kopsude õhuvoolu ja mahtu.
Haigus areneb varjatult ja aeglaselt. Tavaliselt tuvastatakse KOK alles staadiumis, kus haigus ja selle sümptomid on juba kaugele arenenud. Oluline on siiski varajane avastamine, sest eluviisi muutmise ja ravimitega saab haiguse kulgu aeglustada ning kontrolli all hoida.
Peamisteks ennetusmeetmeteks on suitsetamisest loobumine, mõõdukas füüsiline koormus ning tervislik toitumine.
Kolmapäeval, 19. novembril tähistatakse ülemaailmset kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse päeva, millega juhitakse tähelepanu haiguse laiale levikule kogu maailmas ning kutsutakse üles inimesi oma tervist jälgima ja suitsetamisest loobuma.
Eestis toimub KOK päev laupäeval, 22. novembril rahvusraamatukogus, seal on kõigil soovijatel võimalus sooritada spirograafiatest mõõtmaks oma kopsude mahtu.
