Tohter meestele eesnäärmevähist: uskuge arsti, mitte internetifoorumit!
„Eesnäärmekasvaja diagnoos ei võrdu enamikel juhtudel surmaotsusega,“ selgitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Mihhail Žarkovski.
„Eesnäärmevähi diagnoosimise, ravi ja patsientide elukvaliteedi tõstmise vallas on maailmas ja meil Eestiski toimunud suured muutused – need arengud lubavad päästa elu, või väga kaugele arenenud eesnäärmevähi juhtudel tagada vähemalt elamisväärsed viimased aastad pajudele sellistele patsientidele, kelle jaoks veel kümme aastat tagasi oleks diagnoosi saamine tähendanud kindlat tõvevoodit või surmaotsust.“
Räägime rohkem, muretseme vähem
Žarkovski sõnul on kantserofoobia ehk hirm vähihaiguse ees ühiskonnas siiski väga suur ning kasvaja avastamisel arvab enamik, et neil on elada jäänud vaid mõned kuud.
„Kuid erinevalt teistest kasvajatest areneb eesnäärmekasvaja aeglaselt ja kui haigus varakult avastatakse, on arstidel aega mõelda, millise raviviisi kasuks otsustada,“ kinnitab Žarkovski.
„Seepärast tuleb sellest haigusest rohkem rääkida, see aitaks meestel vähem muretseda. Muidugi peaks sellest rääkima arstid, sest inimesed, kes pole meditsiini ja ravimisega otseselt seotud, ei suuda kogu teavet esitada.“
Samuti ei ole Žarkovski sõnul Eestis patsiendi teavitamine veel kuigi hästi korraldatud. „Üpris tihti tulevad eesnäärmevähi diagnoosiga inimesed minu vastuvõtule, kuid neile pole mitte midagi räägitud ei erinevatest ravivariantidest ega prognoosidest – mehed arvavad, et nad surevad nüüd kohe ära. Kuid see pole ju nii! Tihti allub kasvaja väga hästi ravile. On ka juhuseid, kus pole üldse ravida vajagi – piisab jälgimisest.“
Dr Žarkovski sõnul on kasvaja jälgimine täiesti aktsepteeritav raviviis. „Kui on näiteks avastatud väike kasvaja, mis vastab kindlatele kriteeriumitele, ei vajagi see alati kiiret ravi. Aastake jälgitakse, siis võetakse koeproovid ja nende põhjal otsustatakse, kuidas edasi minna.“
Netifoorumid pole head infoallikad
„Tegelikult on meil avalikus ruumis üldse liiga vähe infot selest, kuidas eesnäärmekasvajat ravitakse,“ toob tohter esile suurima murekoha. „Tõsi, internetis on küll väga palju materjale, eriti neile, kes võõrkeeli valdavad, kuid peab kindlasti arvestama, et üsna palju on ka eksitavat infot, teavet, mis ei vasta tõele. Pean silmas just igasuguseid foorumeid, kus inimesed oma kogemustest räägivad.“
Vähene teave viib dr Žarkovski kinnitusel probleemini, kus teiselt arstilt n-ö teist arvamust küsima läinud ja sealt teistsuguse raviviisi kohta kuulnud patsient leiab, et esimene arst ei ole olnud pädev.
„Tegelikult ongi palju erinevaid meetodeid, mille vahel valida, igal meetodil on oma ohud-kõrvalnähud, igal meetodil on omad eelised, kuid nad kõik võivad olla õiged.“
Kahjuks pole veel teadlastelgi selge, millest üks või teine kasvaja, ka eesnäärmekasvaja tekib. Kindel on vaid see, et kui mehe isal on eesnäärmekasvaja olnud, on temal tõenäosus selle kasvaja tekkimiseks 4 kuni 8 korda suurem, kui teistel. Kuid jällegi – see ei tähenda, et tal kasvaja ilmtingimata tekib, lihtsalt tõenäosus on suurem.
"Seepärast peavadki mehed, kel meesliinis kasvaja esinenud, oma tervist hoolikamalt jälgima ja aeg-ajalt perearsti juures kontrollis käima," juhib kogenud tohter meeste tähelepanu regulaarse tervisekontrolli vajadusele.
