Esmapilgul tundusid need täiesti süütud sõnumid olevat. Sellist asja ma pahaks ei paneks. Vanemaid sõnumeid lugedes selgus aga, et üks nendest sõnumitest oli taiesti selgelt seksuaalse tooniga. Pehmelt öeldes, kirjutas mees sellele vanale silmarõõmule, kui hea ta voodis oli ja kuidas ta seda endiselt mäletab ja kuidas see teda erutab. Loomulikult oli sõnakasutus palju mahlakam, siinkohal kahjuks ei saa ega taha kõike kirjutada. Nende ülejäänud korrespondentsi lugedes tundus, et suhtlus käib iga paari kuu tagant vormis "kuidas sul läheb?" jne.

Emotsionaalne nagu ma olen, marssisin muidugi kohe mehe ette, et mis toimub ja kes see naine on. Selgus, et tegemist on naisterahvaga, kellega ta enam kui aasta enne meie tutvumist oli lühikeses seksisuhtes, mis kaugemale ei arenenud, kuna naine teises riigis elab. Loomulikult eitas ta kõike - et midagi seksikat tema sõnumites pole olnud, et ta olevat üritanud vana sõbra enesekindlust upitada, kuna too olevat just kaaslasest lahku läinud (muide, nende kirjavahetusest ei selgunud küll midagi selle proua lahkuminekust). Alles siis, kui sõnumi ise ette näitasin sai aru, et ma olen kõik läbi lugenud.

Küsiks teie arvamust kuidas sellesse suhtuda? Tean, et füüsilist petmist nende vahel pole olnud, kuna naisterahvas elab välismaal. Mees anus mind tagasi ja minu silme all kustutas selle daami oma kontaktidest ära (lasin ka blokeerida igaks juhuks). Vahetult enne selle teema ilmsikstulekut olime juba otsutanud hakata ka pisiperet planeerima. Andsin sõnaliselt küll mehele andeks ja ta on ka näidanud, kui tänulik ta selle eest on, kuid miskipärast ei saa ma seda halba tunnet ikka välja. Kas aeg parandab haavad ja kas üldse usaldust on võimalik kunagi taastada?