Minister Kruuse: alkoholisõltlaste ravivõimalused paranevad
Arupärijad nentisid, et kahjuks kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ja võrreldes Põhjamaadega on meil kange alkohol oluliselt kättesaadavam. Riigikogulased soovisid ministrilt teada, mida on ette võetud ja millal on võimalus näha soovitud tulemust alkoholitarbimise vähenemise kohta.
Kruuse sõnul soovisid rohelise raamatu koostajad, et see kajastaks võimalikult palju eksperdiarvamusi ja teadusliku tõenduse kohaselt tõhusaid meetmeid alkoholi tarbimise piiramiseks. „Just nimelt seetõttu loobuti klassikalise arengukava mudelist, kus meetmete rakendamine on ajaliselt määratletud. Seepärast on ka meetmete valik piiratud sel ajaperioodil kättesaadavate ressurssidega,“ ütles Kruuse. Ta lisas, et koostajate nägemuse kohaselt langeb Eesti alkoholitarbimine alla 8 liitri siis, kui enamik rohelise raamatu meetmed on ellu rakendatud.
„Rohelise raamatu meetmeid on juba asutud ellu rakendama. Alustatud on ravivõimaluste parandamist, teavituskampaaniat noortele, lapsevanematele ja kogu ühiskonnale. Aktsiisitõus on olnud järjepidev. Suur osa rohelise raamatu meetmetest vajab veel rakendamist ning juba algatatud meetmete edasiarendamist,“ selgitas minister.
Kruuse arvates lubab alkoholitarbimise statistika ettevaatlikult oletada, et suund on õige. Kui majanduskriisi tingimustes tarbimine väga järsult langes, seletati seda eelkõige kriisi mõjuga. Eksperdid pelgasid, et majandusolude paranedes taastub ka tarbimine kriisieelsel tasemel ehk üle 12 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas. 2011. aastal tarbimine tõusis, kuid mitte 12 liitrini, vaid 10,4 liitrini. Aastail 2011–2013 on tarbimine järk-järgult langenud, 2013. aastal oli see 10 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta. Lihtne arvutus näitab, et kui alkoholi tarbimine väheneb samas tempos nagu viimasel kolmel aastal, jõuame 8 liitrini kümne aastaga, selgitas minister.
Kruuse arvates on väga oluline, et muutuse kiiremaks toimimiseks tuleb rohelise raamatu ülejäänud meetmed ellu rakendada.
