Film on pehme

Kõigile neile, kelle peas keerleb küsimus, et kui kaugele ja karmiks film läheb, vastab Naisteka filmikriitik lihtsalt ja lühidalt — mitte väga. Jah, loomulikult oli filmis kirge ja kuumust, kuid midagi jääb siiski puudu. Ekraanile ei jõua ühtegi meeliülendavat orgasmi või pöörase seksi tulemusena tekkinud higist nõretavat keha. Isegi alastust oli vähe. Kas Christian Grey üldse särgi seljast ära võttiski? Sellega seoses tuleb meelde, et üks erutavamaid asju oligi vast härra Grey piinlikuseni korrasolev triiksärgikapp, mis nii mõnegi perenaise ahhetama paneks.

50 halli varjundit” on kui poes olevatele seksmänguasjadele tehtav telereklaam — piits seal, käerauad siin — keegi nendega aga midagi sellist ei tee, mis punastama ning silmi katma paneks. Arusaadav on see, et päris pornograafilist teost tänapäeval kinolinal ei pakuta ning seda ei oodanud ka Naisteka kriitik, kuid natuke karmimat kätt oleks võinud näidata küll.

Parim filmi osa oli taustamuusika.

Ära oma meest kinosaali sunni

Kui su mees end just ise kaasa ei paku, siis ära teda ka sunniviisiliselt kinosaali vea. Mehed on romaanist põhjusega eemale hoidnud — tegemist on keskmise kodukana unistuste maailmaga, kus musklis ja rikas ärihai kõiki unistusi ja fantaasiaid täitma hakkab. Parimal juhul lahkuks su mees saalist kehva enesetunde ja lüüasaanud egoga. Halvimal juhul läheb ta baari jooma ja ei naase enne esmaspäeva.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena