Ma olen veidi üle viiekümne aasta vana. Noorena olin ma küll mõned korrad armunud, aga ühtegi pikemat suhet mul ei tekkinud. Need, keda tahtsin mina, ei tahtnud mind ja need, kes tahtsid mind, ei meeldinud mulle piisavalt… Leidsin, et ma ei soovi abielluda mehega, kes on enam-vähem, aga keda ma ei armasta — lihtsalt sellepärast, et mitte üksikuks jääda.

Siiski, praegu mõtlen, et oleksin võinud lapse saada, aga mis seal ikka… umbes 30-aastasena leppisin mõttega, et mulle pole pereelu ette nähtud. Sellest ajast saadik olen olnud vapper vanatüdruk. Olen palju tegelenud enda arendamisega, loen palju, reisin palju, käin nädalavahetuseti sõbrannadega mööda kohvikuid — olen igati normaalne inimene.

Miks ma seda kõike kirjutan? Nimelt on mu uues töökohas palju noori kolmekümnendates eluaastates naisi, kes paistavad mulle kuidagi meeleheitel, kuna neil pole ei lapsi ega ka mitte mõnda potentsiaalset meest silmapiiril. Ma tahan neile südamele panna, et meeleheitlikult mehe otsimine küll meest leida ei aita. Targem on oma olukorraga leppida ja valmistada end ette üksiku naise eluks. Kui saatus tahab, et keegi su ellu tuleb, küll siis tuleb nagunii. Mul ei ole küll veel tulnud ja võib-olla enam ei tulegi, aga mul on mitu endist kooliõde, kelle ellu alles nelja- ja viiekümnendates keegi ilmus. Ja need olid naised, kes olid üksikuna oma eluga rahul ja rõõmsameelsed, mitte meeleheitlikult mööda üritusi tuiskavad armunäljas vananevad naised.

Ise olen ma ka oma eluga rahul. Muidugi tuleb vahepeal ette kurbi hetki, kui mõtlen, et kui mu vanemad siit ilmast lahkuvad, jään mõnes mõttes siia maamunale päris üksi, aga teisest küljest — mul on vabadus elada nii nagu mulle meeldib, teha seda, mis mulle meeldib sel ajal, kui soovin. Olen nii õnnelik kui ma saan olla — meeleheitlikkus teeks mind ainult õnnetumaks. Nii kutsungi üles naisi leppima selle eluga, mis neile on määratud. Positiivseid külgi on igasuguse staatuse juures. Ka vanatüdruku staatuse juures : vähemalt jään ma alati tüdrukuks, mitte ei muutu "mutiks" nagu mehed mõnikord oma prouasid nimetavad!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena