Hajameelsusega võitlemine: kui tihti sa oma kadunud koduvõtmeid või mobiili otsid?
Mäluprobleeme kurdavad nii noored kui ka vanad. Üheks põhjuseks, miks kipume asju unustama, on meid ümbritsev melu: arvuti, mille ekraan paiskab meie silme ette kümneid uudiseid minutis; lärm ja muusika; kiire elutempo ja pidev rööprähklemine. Pole ime, kui me ei suuda kõige sellega sammu pidada.
Aga kui hajameelsus ja unustamine hakkavad elu segama, tuleb midagi ette võtta. Pakume mõned nõuanded, kuidas mälu joone peale saada.
Asi on juba kadunud
Sa ei mäleta, mida pidid tegema
Mine tagasi kohta, kus viimati unustatud tegevusest mõtlesid.
Kui avastad end köögis ja sul ei ole õrna aimugi, mida sul sealt vaja oli, mine tagasi alguspunkti, näiteks elutuppa, ja vaata ringi. Kui su pilk langeb asjale, mis sind enne jalgadele ajas, näiteks lillepotile, tuleb see uuesti meelde: “Ah soo, pidin ju lilli kastma.”
Oled võtmed kuhugi pistnud
Meenuta täpset olukorda, millal sa viimati võtmeid kasutasid. Mida elavamalt see meenub, seda kergem on kaotatud eset leida.
“Keerasin ukse lukust lahti, võtsin võtmed ukse eest, astusin sisse, lauatelefon helises, tormasin seda vastu võtma.” Mine telefoni juurde ja vaata ringi — on võimalik, et poetasid võtmed kuhugi telefoni lähedusse, näiteks riiulisse, või asetasid need kirjutuslauale karbi sisse või suskasid need hoopis sahtlisse paberite alla.
Lähed paanikasse, sest ei suuda kaotatud asja leida
“Rahu, ainult rahu!” ütles juba Karlsson katuselt ja see on nõuanne, mida tasub järgida ka päriselus.
Rahakoti kaotus võib olla õudne kogemus, aga kui sa kohe alguses seda otsides närvi lähed, ei suuda sa keskenduda momendile, kus viimati kukrut nägid. Tulemuseks on närviline siia-sinna sahmimine, ettemuretsemine, et järsku unustasid rahakoti hoopis poodi kassasse, samal ajal kui su tengelpung magab magusat und hoopis käekoti taga asuvas korvis salli all.