Räpased eurooplased: lisaks hammastele ei pesta ka käsi

Möödunud nädalal avaldatud tervisekäitumise uuringust selgus, et 14 protsenti meestest ja 4 protsenti Eesti naistest ei pese hambaid kas iga päev või üldse mitte. See pole küll mingi lohutus, aga me pole ainsad: 58 protsenti 18-30 aastastest taanlastest tunnistab, et nad ei pese oma hambaid kaks korda päevas, nii nagu hambaarsti soovitavad.

Lisaks sellele, et õhtul hambaid harjamata voodisse ronivate taanlaste hulk on hirmuäratavalt suur, ehmatas uurijaid hiljuti ka nende arv, kes pärast tualeti külastamist käsi ei pese.

Kopenhaageni piirkonnas asuv Hvidore haigla viis läbi uuringu, mis tõestas, et 30 protsenti patsientidest ei pese tualetist tulles käsi. Ning veel enam - üks kolmandik haiglapersonalist ei tee seda samuti! Vaid 65,5 protsendil meditsiinitöötajatest on meelest pärast WC külastamist käed kraani alt läbi lasta.

"See oli tõesti ehmatav, et nii paljud meditsiinitöötajad käsi ei pese, samas patsientide osas polnud uuringutulemused mingi üllatus," tõdes Hvidore haigla meditsiinidirektor Torben Mogensen uudisteagentuurile DR.

Üleriigilise tervishoiuagentuuri juht on tulemustes aga šokeeritud. "Iga arst, õde ja meditsiinitöötaja teab hügieeni tähtsust. Ja need tulemused on täiesti vastuvõetamatud. 100 protsenti peab see number olema, vähem ei tule kõne allagi," vahendab portaal The Local Mads Kochi sõnu.

Samas pole käte pesemata jätmine ainus hügieeniprobleem Taanis. Hambapastatootja Zendium poolt läbi viidud uuring tõestab, et taanlased pole väga hoolikad ka hambaid pesema.

58 protsenti (!) 18-30 aastastest taanlastest tunnistab, et nad ei pese oma hambaid kaks korda päevas, nii nagu hambaarstid soovitavad. Enamasti unustatakse ära õhtune hambapesukord.

Kuid olukord pole lootusetu, on ka häid uudiseid. Inimesed hakkasid haiglas meelsamini käsi pesema pärast seda, kui paigaldati sellised vedelseebianumad, mis annavad enda olemasolust piibitamisega märku hetkel, kui tualetis vett tõmmatakse-vajutatakse. Piiksumine kestab seni, kuni seebianumast pesuaine välja pigistatakse.

"See on nagu autosõidul turvavöö kinnitamise andur - alarm annab märku, et pese käed ära," selgitas meditsiinidirektor Torben Mogensen. Ja see töötab: kätepesijate hulk tõusis 70,5 protsendile patsientide ja 90,7 protsendile haigla personali hulgas.

Piiksuvate seebimahutite projekt siiski lõpetati, hoolimata selle edust, ning need asendati kõigile tuttavate siltidega, mis hoiatavad, et käte pesematajätmine võib lõppeda haigustega.

Huvitav, millised oleksid tulemused, kui monteerida piibitajad hambaharjadesse?