"Poisid, miks te pill ei hüüa?" ehk miks mehed enam naiste südame võitmise nimel ei pinguta?

Naistekale kirjutas keskealine naine, kellele tundub, et tänapäeva mehed ei viitsi enam peaaegu üldse pingutada, et naise südant võita.

Vanasti oli väga tuntud üks laul, mille sõnad olid umbes sellised: “Poisid, miks te pill ei hüüa? Mina tahan tantsu lüüa!”. See on küll ainult laul, aga kui nüüd otsesemalt rääkida, siis vanasti pingutasid poisid tõesti palju rohkem, et tüdrukute südant võita. Vähemalt mulle on selline mulje jäänud.

Mul on 22-aastane tütar. Kuna meil on omavahel väga usalduslik suhe, siis tean ka päris palju tema meesteprobleemidest. Muidugi ma ei arva, et ta päris kõike mulle räägib, aga ikkagi… On tal neid poisse olnud juba mitu tükki, kes talle on meeldinud, aga ühtegi tõsist suhet pole tal veel olnud. Tavaliselt ongi nii, et tal tekib kellegagi omavaheline meeldimine ja juba varsti vajub see jälle ära. Kui küsin, et mis siis valesti läks, siis räägib ta mulle, et ega ta ka täpselt ei tea: said poisiga ülikoolis või kusagil peol tuttavaks, vahetasid kontakte, said võib-olla isegi korra kokku, aga siis oli mu tüdrukul korra kiirem periood ja tal polnud aega kohe kokku saada — ta käib kooli kõrvalt ka täiskohaga tööl — ja siis poiss enam ei helistanudki. Et kui naine kohe ei lähe, siis mees enam ei pingutagi.

Ma ei arva tegelikult üldse, et vanasti oli muru rohelisem ja nii edasi, lihtsalt tundub, et inimesed on oma olemuselt muutunud. Ei pingutata enam nii palju ja oodatakse, et asjad ise juhtuvad. Oh, ma mäletan, kuidas minu ülikooliaastatel ühiselamu akende all poisid tüdrukutele serenaade laulmas käisid. Mõnel oli veel kitarr ka kaelas ja puha. See oli ikka nii romantiline. Mind huvitabki, et kas tõesti tänapäeval enam üldse selliseid asju ei tehta.

Tõesti huvitav! Naised, kirjutage Naistekale, kas teile on mõni mees serenaadi laulnud või muudmoodi peaaegu nahast välja roninud, et teie südant võita. Mehed, kirjutage teie ka, kas ja kuidas olete naise südame võitmise nimel vaeva näinud!