Pealtnägija arutleb: ka tugevalt ülekaaluline naine võib olla väga ilus, kui ta oskab end hästi riidesse panna
Olin teel töölt koju ja ootasin bussi. Peatuses olid kaks naist, mõlemad olid väga kenad, aga tugevalt ülekaalulised — pakun, et vähemalt sada kilo pidid nad mõlemad kaaluma.
Olen arvamusel, et igas kaalus naised on ilusad ja absoluutselt ei pea kõik kõhnad olema, aga samas arvan ka seda, et iga inimene võiks riietumisel arvestada oma kehavorme.
Ilmselt olid need naised teel kellegi sünnipäevale, sest neil olid pidulikud riided seljas ja lilletuutud käes. Aga mis jäi nende naiste puhul teravalt silma, oli see, et üks neist oli pannud jalga kenad hästi istuvad viigipüksid ja üle tagumiku ulatuva ilusa mantli, aga teisel olid väga liibuvad retuusilaadsed püksid ja vöökohani ulatuv kitsas jope. Oligi nii, et see esimene nägi niivõrd head välja ja tema ülekilod ei riivanud kuidagi silma, aga teine oli justkui meelega kõik ülekilod ja voldid nähtavale toonud…
Ütlen veelkord, et nad olid tõesti mõlemad väga kenad ja sümpaatsed naised, aga mõnikord paneb mind ikka väga imestama see, kuidas üks inimene oskab end niivõrd kenasti oma kehavormidega arvestades riidesse panna ja teine toob just oma miinused välja… Need naised olid keskealised, aga olen ka väga noorte puhul sellist erinevust täheldanud. Hakkasin mõtlema, et huvitav, kas oskus enda välimuses hea välja tuua ja puudusi varjata on inimesele kaasa antud või saab seda ka õppida? Mida teie arvate?
