Eakad hoidku suvel pigem päikese eest varju

Suviste kuumalainete eest pole meist keegi kaitstud, kuid raskemalt võib see mõjuda vanemate inimeste tervisele. Silmas tasub pidada lihtsaid reegleid: juua tunnis vähemalt 2–4 klaasi vett ning võtta oma ravimeid korraliselt. Viimane tähelepanek kõlab elementaarsena, kuid näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Ilmar Särg teab omast käest, et nii mõnigi pensionär ongi kuumaga haiglasse sattunud, sest ei järginud arsti reegleid ning ravimikord ununes.

„Kui ilmad lähevad soojaks, on rannad rahvast täis. Noore inimesega ei juhtu kuuma käes üldjuhul midagi. Organism on tugevam, nii lihtne see ongi,“ arutleb Särg. „Eakamale inimesele pole liigne kuumus kunagi hea. Eriti mõjub see reuma- ja südamehaigetele.“ Südamepuudulikkuse korral on süda kaotanud võime efektiivselt töötada, mistõttu tekib vereringepuudulikkus. Suure kuuma ja lisaks ka vedelikupuuduse korral see võimendub. „Olen kuulnud mõne patsiendi käest, et kuumalaine korral läheb ta kasvõi keldrisse varju. Nii hull asi siiski pole. Otseselt päikese käes praadimine pole hea, aga näiteks aias peenraid rohides ja põõsaste-puude varjus olles on teine lugu,“ lisab ta.

BENU Apteegi proviisor Sille Krüger ütleb, et lisaks südamehaigetele mõjutab kuumus palju ka kilpnäärmeprobleemidega inimesi ning kehvemini tunnevad end loomulikult ka ülekaalulised. Ta lisab, et organism üritab ülekuumenemisega võidelda, kuid seda võib raskendada füüsiline koormus. Tagajärjeks võib olla vererõhu tõusmine ja hullemal juhul isegi südameatakk. Tema kinnitusel võivad kuumatalumatust võimendada näiteks viirushaigused, sest organism kasutab olemasolevat energiat viirusega võitlemiseks. Kuumatalumatust võivad suurendada ka rahustid.

Vett peab jooma, olgu janu või mitte
Krügeri sõnutsi võivad palavuse vastu leevendust tuua mõningad ravimteed — näiteks piparmündist, palderjanist ja viirpuust. „Oluline on tarvitada oma ravimeid regulaarselt ning muidugi juua palju vett,“ lisab ta. Vesi peaks olema pigem jahe, mitte jääkülm. Krüger ütleb, et oodata ei tuleks janu tekkimist, vaid juua 2–4 klaasi soovitavalt mullita mineraalvett tunnis. „Kui inimene higistab, siis see viib kehast vedeliku välja. Veri läheb paksemaks ja see teeb südame töö raskemaks. Süda peab verd pumpama ja sellepärast ongi vaja juua.“

Ilmar Särg teab näiteid, kus inimesed mõtlevad, et mis sellest joogist ikka, küll pärast jõuab. Eriti kippuvat see välja paistma turismireisidel, kus inimeste tähelepanu koondub hoopis muule. „Tean ühte inimest, kes läks kõrbematkale. Vedelikku jäi puudu ja tal tekkisid isegi nägemishäired. Ta lihtsalt ei näinud mõnda aega mitte midagi. Loomulikult nägemine hiljem taastus, aga olukord oli hirmutav. Veekao puhul on koormus organismile väga suur ja inimene võib ka kokku kukkuda.“
Kuidas kõrvaltvaataja saab aru, et vanema inimesega on midagi valesti? „Tekivad tasakaaluhäired ega suudeta enam sirgelt kõndida. Kaaslane võib tunda end väga nõrgana ja tal on suur joogijanu,“ kirjeldab Särg.

Sille Krüger räägib, et üldiselt on meie pensionärid siiski teadlikud ning kuuma ilmaga naljalt ringi ei liigugi. Pigem jäetakse oma toimetamised hommikusse või õhtusse, kui väljas juba jahedam. „Küll tuleb apteeki vahel keset päeva turiste, kes on kuuma tõttu väsinud ning nende süda puperdab. Istuvad jahedas apteegis ja saavad siis osta näiteks silmatilku. Taastavad ennast.“

Alkohol teeb tervisele liiga
Ilmar Särg viitab samuti vanemate inimeste teadlikkusele. Kuna terviseteemadel loetakse palju, siis teatakse erinevatest riskidest. „Noor inimene ei pruugi mõeldagi, et liiga kaua päikese käes olles on oht saada ka nahavähk, kuid vanem inimene on elukogenum ja pigem just mõtleb taoliste ohtude peale. Seepärast ta hoidubki päikese käes praadimisest.“

Üks oht aga ei küsi tema sõnutsi vanust, vaid on murekohaks laiemalt — alkoholi tarbimine. „Kui ennast purju juuakse, siis jäädakse päikese kätte magama ja ülejäänu on juba teada. Kahjuks on alkoholi tarbimine meil nii levinud pahe.“ Õlle joomist võiks siis kuumade ilmade ajal üldse vältida? „Õlu polegi ehk kõige halvem, aga mida kangem alkohol, seda raskem organismile,“ ütleb südamearst.

Ülekuumenemise ohtu suurendavad:

• Vanus — eriti ohtlik on palavus vanuses 65+ ning väikelaste puhul (eriti kui mudilased jäetakse umbsesse autosse)
• Ülekaalulisus
• Alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine
• Kroonilised haigused (näiteks diabeet, südame-veresoonkonna haigused)
• Teatud ravimid (näiteks rahustid). Lisainfot ravimite tarvitamise kohta palavate ilmade ajal tasub küsida oma perearstilt
• Vähene vedeliku tarbimine
• Vale riietus: paksud ja keha ümber olevad riided võimendavad kuuma mõju, samas on kindlasti vajalik kanda peakatet
• Otsene päikese käes viibimine, pigem otsida varjulisi kohti 
• Päikesekreemide mitte kasutamine

Allikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

Ülekuumenemise märgid:

• Vererõhuhäired
• Iiveldus
• Tasakaaluhäired
• Suurenenud joogijanu
• Südame puperdamine
• Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)
• Pulsi kiirenemine
• Inimene ei higista

Allikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

Viktor Vassiljev: kuumatalumatust võimendab isegi nohu
Sisehaiguste arst Viktor Vassiljev ütleb, et iga organismi (ka looma, taime) vananemisega kaasnev põhiline nähtus on kohanemisvõime langus. Sama on inimestega — vananedes halveneb kohanemine temperatuuri- ja üldisemalt kliimamuutustega. Ta märgib, et kuumatalumatust võimendavad praktiliselt kõik haigused, isegi nii lihtne külmetusnähtus kui nohu. „Südameprobleeme ja diabeeti on meil vanemaealise elanikkonna seas suhteliselt palju, sellepärast seostatakse paljusid probleeme just nende haigustega,“ viitab ta.
Ta ütleb, et kui kuuma tõttu muutub enesetunne viletsaks ehk pea käib ringi ja silme ees virvendab, siis peaks minema jahedasse, heitma pikali ning oma rohud sisse võtma. „Tuleb natuke oodata, küll läheb üle. Kui üle ei lähe, siis loomulikult kiirabi välja kutsuda. Ja kui on kahtlust, et tegemist kuumarabandusega, siis kraed-vööd lahti, otsaesisele ja kaelale külm-märg rätik ja ikkagi esimese asjana päikese käest ära.“

Vanematele inimestele on Vassiljevil lihtne soovitus: „Otseste päikesekiirte all istumine ei ole hea, vanainimese „päevitamine“ on ikka puu varjus, suvine kübar peas.“ 

Kuumarabandus ja päikesepiste
Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks — üle 42 ° C. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab.

Üks kuumarabanduse vorme on päikesepiste, mis kujuneb otsesest päikesekiirguse toimest ilma kehalise koormuseta. Sageli saavad päikesepiste rannas magama jäänud inimesed (eriti siis, kui nad on alkoholijoobes), päikesepaistelisel päeval autosse jäetud väikelapsed ning väljas töötavad inimesed (näiteks ehitustöölised).

Päikesepiste hoiatavateks nähtudeks on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes teadvus häirub, nii et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C.
“Tervise ABC” (Kirjastus Valgus, 2009)

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25 kraadise kuumusega. Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika.
• Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades käepäraseid vahendeid. Näiteks: paiguta inimene jaheda dui alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett; niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna, märgade jahedate rättide või paberiga. Võimalusel lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne).
• Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Häirekeskuse number on 112.
Allikas: Terviseamet