Mis on mis – toiduallergia
Kuidas toiduallergia välja näeb?
• nahk punetab ja sügeleb, tekib nõgestõbi ja nahapõletik
• nina sügeleb ja tekib aevastamine, nohu, astma, korduv köha ja kõriturse
• tekib huulte, keele, suulae sügelus ja turse, kõhulahtisus, oksendamine, Kõhupuhitus
• silmad sügelevad ja punetavad, tekib pisarate vool, keskkõrvapõletik
Levinumad toiduallergiad lastel
Lehmapiimaallergia
Lehmapiima ei talu 2–5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Kui imetada aasta või poolteist, siis lehmapiimaallergia sageli ei avaldugi, lihtsalt selle tekkeaeg läheb mööda. Lehmapiimaallergia korral saab kunstlikul toidul olevale lapsele anda erilist imiku toidusegu – lehmapiimavalgu hüdrolüsaati, mida saab retseptiga (soodustus nagu ravimitel 50–100%). Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.–2. eluaasta jooksul välja. Teisel. Eluaastal võib hakata andma hapendatud piimatooteid, mida laps talub varem ja paremini kui rõõska piima.
Munaallergia
Ülitundlikkust tekitab munavalge. Munaallergia korral võivad haigustunnused tekkida minutite jooksul, kuid vahel ka 2–4 tundi peale muna söömist. Allergia väljenduseks on:
• silmade sügelemine
• iiveldus, oksendamine
• kõhuvalu ja -lahtisus
• pakitsustunne suus
• naha punetus, sügelemine, lööve
• köha ja vesine nohu
Imikule võib keedetud munakollast anda 9. elukuust. Alustada tuleks veerandist munakollasest ja tasapisi seda annust suurendada kuni kolme munani nädalas. Munavalget võib anda alles aastasele lapsele.
Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda. Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma. Munast ei pea loobuma kogu eluks. Kui allergiat on vähe või see on taandumas, võib hakata muna kasutama toitudes (kotletid, pannkoogid, küpsetised). Munaallergia väheneb järk- järgult ja taandub tavaliselt 5–7 aasta vanuses. Sageli ei saa kanamuna suhtes allergiline inimene süüa ka teiste lindude mune. Kanalihast aga enamasti ei pea loobuma.
Toidutalumatus
Toidutalumatuse korral on allergiale sarnased nähud, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga. Teatud toidu söömise järgselt võivad tekkida vaevused, mis korduvad. Kõige sagedamini on piimasuhkrut ehk laktoosi lammutava ensüümi laktaasi puudulikkus ning inimene ei saa juua rõõska piima.
Seda esineb rohkem täiskasvanutel, kuid ka lastel peale soolepõletikku. Toidutalumatusest saab üle siis, kui loobuda kaebusi tekitavast toiduainest täielikult.
Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidus olevad lisaained.
Kuidas on võimalik allergiat vähendada?
Imiku ja väikelapse toidus tuleks vältida või anda ettevaatusega kõige sagedamini allergiat põhjustavaid toiduaineid: tsitruselised, maasikad, kiivi, mandlid, pähklid, halvaa, kakao, mesi, muna, paprika, tomat, seller, oad, punapeet, koorikloomad (krevetid), kalamari, šokolaad. Imikule ja väikelapsele võib olla allergeeniks ka porgand.
Sageli ei sobi neile värvilised maiustused ega kauasäilivad küpsetised, aga ka kartulikrõpsud ja ketšup. Kauplusest ostetud läikivad õunad- pirnid tuleks koorida, sest säilivust parandavad ained on lapsele ohtlikud. Ülitundlikkust võivad põhjustada ka kodutolm, toalilled, sünteetilised riided ja vaibad ning kodukeemia vahendid nii aurude sissehingamisel kui puhastatud pindade vastu puutumisel; samuti võivad pesupulber, seep ja kreem tekitada nahaärritust.
Allikas: Haigekassa infobrošüür „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”
Küsi nõu! Allergialiidu nõuandetelefon +372 5 069 896 tööpäeviti kella 8–20 ja e-post info@allergialiit.ee