Lugeja kogemus: firma suvepäevad ehk võimalus end tasuta täis juua ja salaja kallimat petta

Hõissa, suvepäevade hooaeg on alanud! Teate küll seda “superlahedat” nädalavahetust koos kolleegidega, kus üks on rohkem juua täis kui teine ja kolmas neljandaga põõsas lapsi teeb. Räägin omaenda kogemusest muidu — olen olnud mõlemas rollis.

Esimene aasta, kui ettevõttesse tööle siirdusin, siis arvasin, et kõige lihtsam viis kolleegidega jutu peale saada, on suvepäevadel nendega räigelt pidu panna. Eksisin — tegin endal hoopis margi täis sellega, et tantsisin tantsupõrandal nagu krampides karu ja oksendasin oma ülemuse särgi täis. Vahva pidu, kas pole. Esmaspäevane tööleminek oli kõige piinlikum asi, mida ma kunagi oma elus tegema olen pidanud. Müstiline oli aga see, et sosinate asemel võeti mind gruppi, justkui ma oleks millegi lahedaga hakkama saanud. Ka ülemus naeris, et küll oli kõva pidu alles.

Teisel aastal, kui jälle kurikuulus nädalavahetus ligi hakkas tikkuma, ei osanud ma oodatagi, millega sel õhtul hakkama saan. Nimelt sai minu võrdlemisi süütust kontoriromansist — see hõlmas lihtsalt igapäevast naeratamist ja koosveedetud meeldivaid lõunapause — midagi reaalset. Ma magasin temaga. Metsa sees. Põõsas. Ja meil mõlemal oli tegelikult kodus kallim ootamas. Pole aimugi, kuidas see kõik nii läks — ilmselt alkohol ja lõbus tuju ning naeratused tegid oma töö. Vandusime, et jätame selle omavahele ja enam sellest ei räägi. Paar kuud hiljem lahkus ta ka meie kollektiivist. Ma läksin enda mehest lahku, ei suutnud saladust pidada.

Mõelge enne, kui ettevõtte suvepäevadele lähete. Või kui lähete, siis õppige minu kogemusest ja olge kained.