Viimasel ajal laste sünnipäevi väisates olen märganud, kuidas lapsevanemad on hakanud kaugenema lastesünnipäeva algsest ideest ja hakanud seda kujundama täiskasvanu sünnipäevade moodi, kus põhirõhk on söömisel ilma kordagi lauast tõusmata enne, kui pidu lõppenud.

Nüüd näen seda ka laste sünnipäevadel. Oluline ei ole mitte see, et laps saaks kodust väljaspool teiste lastega mängida, vaid see, et ta sööks.

Usinamad emad jooksevad lausa toidupalakestega lapsel järel ja sunnivad sööma ampsude kaupa.

Enda lapsepõlvest mäletan, et koht pidulauas sai valitud ikka kõige äärmine, et peale esimesi kiireid ampse saaks joosta mängima. Ei mäleta küll kordagi, et oleks sunnitud väljaspool kodu sööma selle asemel, et teiste lastega mängida.

Siit mu palve, kallis lapsevanem! Mitte midagi ei juhtu, kui su laps selle kolme sünnipäeva tunni jooksul piirdubki vaid mõne ampsuga ja enamik aega mängimisele kulutab. Mäng ongi laste töö ja lõpetagem nende sundtoitmine ja ise laste toitumishäiretele kaasaaitamine!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena