Pisiperet kaaluv naine: ma ei ole mitte mingil juhul nõus loomulikul teel sünnitama!

Naisteka foorumis kerkis huvitav probleem, mille kohta oleks väga huvitav vastukaja saada. Huvitav, kui palju on selliseid naisi, kes sünnitushirmu tõttu lapsi ei saagi. Kas sina valiksid keisrilõike, kui seda saaks vabalt valida?

Olen jõudnud oma elus punkti, kus oleks viimane aeg hakata mõtlema pisipere peale, kuid kõik sellega seonduv tundub küllaltki eemaletõukav.

Lapsed mulle meeldivad ja mitu last oleks uhke saavutus, kuid mulle pole naisena vastuvõetav idee, et pean loomulikul teel sünnitama. Kes tahab, võib mind vaimuhaigeks sõimata, aga ma pole nõus seda läbi tegema. Oleksin nõus kaaluma rasedust vaid juhul kui teaksin kindlalt ette, et on võimalik raseduse lõpus saada keisrilõige — ilma, et peaks veel enne tunde piinlema.

Vanasti oli sellist varianti vist võimalik küsida erakliinikutest, kuid nüüd on need kinni. Eestis irvitatakse vist igas meditsiiniasutuses sünnitushirmuga naise üle. Pannakse sünnitama, lastakse kümneid tunde piinelda ja siis viimasel minutil otsustatakse siiski see keiser teha…