Nooruses on meie nahk särav, jumekas ja heas toonuses ning naharakke hoiavad koos lipiidid ehk erinevad rasvhapped. Vananedes väheneb meie organismis lipiidide tootmisvõime, mis tähendab, et nahk hakkab kaotama sära ja elastsust. Meie ülesanne on puudujäävad rasvhapped nahale tagasi anda ning seda saamegi teha erinevate õlide ja kreemidega. Nii näitavadki paljud vananema naha põhised uuringud, et õlidel on oluliselt suurem mõju naha seisukorrale kui kreemidel.

Õlide suurimaks eeliseks kreemide ees on see, et toimeained on kontsentreeritud kujul ehk neid pole lahjendatud ning on täiesti loogiline, et kontsentreeritud toode annab alati parema ja kiirema efekti. Teine suur eelis õlide puhul on see, et see imendub kiiresti epidermise pealmistesse kihtidesse ja tõstab koheselt lipiidide kaitsefunktsioone, mistõttu mõju naha tervislikule seisundile on kohene. Näiteks niisutab rasvane, Omega-3 rikas õli või seerum nahka sügavuti, toidab ja parandab nahatooni ning –elastsust. Õlid sobivad kasutamiseks ka problemaatilisel nahal.

Reet Härmat, kosmeetik: „Reeglina kasutame me naha niisutamiseks kreeme, mis sisaldavad väheses koguses kasulikke õlisid. Õlid on lipofiilsed, mis tähendab et need armastavad rasva (lahustuvad rasvades), siis suudavad need läbida meie naha- ja rasvkihi palju kergemini kui kreemid. Ja seega niisutavad ning toidavad nahka oluliselt efektiivsemalt.“

Siiski peab meeles pidama, et ainult õlidest naha niisutamiseks siiski ei piisa ning siinkohal tulevadki taas mängu kreemid. Kreemidel on lihtne eesmärk: niisutada ja kaitsta nahka. Kreem on segu veest, rasvaemulsioonidest ja toimeainetest, mis on võimelised nahka niisutama tänu oma kõrgele vee sisaldusele, mis jääb 60-80% piiresse. Kreem juhib niiskust nahka, samas kui õlid ja teised koostisained nagu glütseriin takistavad vee aurustumist nahast. Selline niisutamine annab efekti, kus naharakud säilitavad endas niiskust, jätavad naha elastseks, terveks ja säravaks. Kreemide puhul on oluline jälgida nende koostist, sest supermarketites müüdavad soodsa hinnaga kreemide koostis sisaldab toitvaid õlisid kas väga vähe või üldse mitte. Kreemidel on võrreldes õlidega ka kaks miinust: liigne vaha võib ummistada poore ning teiseks takistada kreemis sisalduvate õlide ja kasulike komponentide imendumist nahka. See on tõenäoliselt ka põhjus, miks kreemide mõju pikaajaliselt kasutades väheneb: nahale kogunev vahakiht ei lase ainetel nahka imenduda.

Kuidas valida sobivat näo-, käte- või kehaõli?

On palju faktoreid, millega parima näoõli valikul arvestada. Kas teed õli oma kodustest vahenditest või on Sul välja kujunenud lemmiktootja, kelle õlisid kasutad, vaata hoolikalt üle nahahoolduseks sobivate õlide nimekiri pidades meeles järgmist:

- Õlid, mida nahahoolduseks kasutad, peavad nahale toetavalt mõjuma. Näiteks, paljud tsitruseliste perekonnast pärit eeterlikud õlid lõhnavad väga hästi, kuid muudavad naha valgustundlikuks, fotosensitiivseks.

- Nahal kasutatavad õlid peaks valima vastavalt nende raviomadustele. Mõned õlid, nagu näiteks porgandiseemneõli, on tuntud kui vananemisvastaste ja nahka taastavate mõjude poolest, samas kui neemipuuõli on tuntud nahka parandavana tänu oma antibakteriaalsetele omadustele.

- Õlidel on sageli aroomiteraapilised omadused. Mõned eeterlikud õlid nagu näiteks roos ja neroli lõhnavad sedavõrd hästi, et on tuntud ka kui tuju tõstvate ja meeli rahustavate õlidena.

Kreemid sobivad seega ideaalselt kasutamiseks nooremas eas, kuid kui avastate juba esimesi märke naha elastsuse vähenemisest ja niiskustaseme kadumisest, on mõistlik pöörduda toitvate õlide poole, mille kasulike ainete kontsentratsioon on maksimaalne ja toime kohene.