Olen 28-aastane naine, kes on õppinud kokaks. Olen ka käinud paljudel täienduskoolitustel ja praktikatel. Ühesõnaga — olen professionaalne kokk, ometi on mul probleeme uue töö leidmisega.

Aasta tagasi lõppes mu töö ühes heas Tallinna restoranis, kuna koht omanike vahetuse tõttu suleti. Sellest ajast peale olen tööd otsinud, aga pärast lugematuid kandideerimisi ja töövestlusi olen ikka ilma tööta.

Tööturul on üks probleem, millest ei räägita. Ma siis räägin. Nimelt ei märgita enam töökuulutuste juurde, et otsitaks pigem meest või pigem naist või siis pigem noort jne. Kõik nõuded, mis puudutavad inimese sugu, vanust ja perekonnaseisu, on nüüd ju diskrimineerimine. Aga minu meelest on palju hullem diskrimineerimine see, kui lastakse sul kandideerida ja vestlusel käia, aga siis antakse ikkagi eitav vastus põhjusel, et ma olen naine ja nemad tahtsid meest. Põhjust muidugi välja ei öelda, aga on aru saada, et nad teadsid algusest peale, et nad tahavad meest, aga solgutasid niisama mind ja teisi kandideerinud naisi läbi protsessi.

Viimati kandideerisin ma ühte sushikohta. Mul on läbitud ka sushi valmistamise koolitus, kusjuures tegin seda Jaapanis. Selle koha, kuhu kandideerisin, personal koosnes ainult naistest. Ma saan aru, et nad tahavad endale ka mõnda meest kollektiivi — aga miks ei või seda ausalt välja öelda? Ma sain seal vestlusele ja proovipäevale, aga palgati lõpuks üks noormees, kellel polnud isegi vastavat haridust. Ilmselgelt mängis tema sugu suuremat rolli kui haridus ja kogemused.

See näitab, et süsteem on täitsa vale. Mis mõttes diskrimineerida ei tohi, aga inimeste aega raisata, teades, et nad nagunii seda tööd ei saa, ikka tohib?

Palun, tööandjad, hakake uuesti diskrimineerima ja öelge kohe ausalt välja, keda te tööle võtta soovite — mul ei ole aega seda teie soolise võrdõiguslikkuse teesklemise mängu kaasa mängida!