Itaalias elav eestlanna: tere, Eesti riik, pean kahjuks teatama, et ma pole ikka veel surnud
Naistekaga võttis ühendust Itaalias elav 64-aastane eestlanna, kellele kohe üldse ei meeldi seadusemuudatus, mis sätestab välisriigis elavale Eesti pensionärile nõude esitada igal aastal elusolekutõend.
Olen 64-aastane naine, teist aastat pensionär. Olen eluaeg Eesti riigis tööd teinud, aga eelmisel aastal kolisin Itaaliasse, tütre lähedale elama, sest olen alati igatsenud soojemal maal elada. Saan siin lapselapsi hoida ja oma kuldseid aastaid nautida. Selle aasta suvel algas mul siin ka uus suhe (olen juba aastaid oma laste isast lahutatud) ning nüüd on mul itaallasest elukaaslane.
Olen terve, tunnen ennast hästi ja loodan elada suhteliselt tervena kõrge eani, mis on meie suguvõsas kombeks. Tahan tegeleda enese harimisega ja oma hobidega, milleks on nüüd palju aega. Üks asi, mida ma aga sugugi ei taha, on see, mida nüüd välismaal elavad Eesti pensionärid peavad igal aastal tegema, et oma pensioni kätte saada — ma ei taha esitada oma elusoleku kohta tõendit, sest minu jaoks tekitab see tunde, et minu eluaegset tööd ei väärtustata, vaid oodatakse, millal see mutt lõpuks ära sureb.
Ma saan aru, et pean täitma lihtsalt mingi etteantud vormi ja selle Eesti riigile esitama, aga minu arust on äärmiselt alandav iga aasta jälle kinnitada, et jah, ma olen ikka veel elus — makske mulle pensionit edasi. Miks ma pean oma väljateenitud pensionit justkui anuma — kuidagi kurb on, et Eesti riik oma pensionäre ei väärtusta. Olen kindel, et sellise informatsiooni, kes on veel elus ja kes enam pole, jõudmist Eesti riigini annaks kuidagi teistmoodi korraldada.
Kuna see seadus pole veel jõustunud ja etteantud vormi mul seega pole, siis kirjutan praegu Eesti riigile lihtsalt kirja, mis illustreerib hästi selle uue seaduse mõtet:
Tere, Eesti riik!
Olen Itaalias elav Eesti pensionär see-ja-see. Pean kahetsusega teatama, et kahjuks olen ka sel aastal ikka veel elus — vaatamata sellele, et olen juba 64-aastane. Vabandust! Mõistan, et olen teile suureks koormaks, aga palun alandlikult, et makske mulle sel aastal veel pensionit.
Ma olen kahjuks ka suhteliselt hea tervise juures, nii et ma ei saa lubada, et ma ka järgmisel aastal veel ära suren.
Heade soovidega
Eesti pensionär see-ja-see
Ma pole üldse kindel, kas ma sellistel tingimustel üldse enam Eesti riigilt pensioni soovin — küll saame hakkama ja saan ju endale ka mingi poole koormusega töö otsida. Siis olengi Eesti riigi jaoks surnud ja jälle üks raharöövlist penskar kaelast ära.
