Naise dilemma: tahaks elegantne olla — aga kuhu sa meie kliimas mantli ja kübaraga lähed?

Naistekale kirjutas naine, kes igal sügisel mõtleb, et sel aastal ei lase tema ennast ilmal morjendada, tema on ikka ilus ja naiselik, aga siis peab lõpuks ikka käega lööma, sest meie kliima lihtsalt ei lase naistel ilusad ja elegantsed olla.

Olen noorepoolne naine ja armastan naiselikku ja elegantset stiili. Ma ei käi praktiliselt mitte kunagi teksadega ja tossudega ega viska mingit puhvaikat peale. Suvel polegi probleemi, kleit ja selle peal ilus kampsun või pintsak ja kenad kingad sobivad alati. Aga kui sügis oma tuultega peale hakkab, siis natuke aega küll pressin vasutuult, aga kaua ei suuda…

Näiteks täna. Õues paistis hommikul normaalne ilm olevat, panin selga pika kehasse töödeldud mantli, jalga kõrgete kontsadega poolsaapad ja pähe kübara. Arvake ära, kuidas ma õhtul töölt koju tulin — loomulikult täiest jõust kübarat kinni hoides ja lõuga salli sisse mässides, sest mantlitel ei ole ju teatavasti kõrget kraed, kuhu pool nägu sisse peita. Ja ole siis ilus ja naiselik, kui kunagi ei tea, kas õhtul pead võitlema tuule, vihma või rahega!

Ja siis on meestel pidevalt jutt, et naised ikka võiksid naiselikumad olla ja daamilikumaid riideid kanda. Jah, ma ka armastan ülinaiselikku ja elegantset viiekümnendate või veelgi varasemat stiili, aga ma lihtsalt ei suuda — homme panen jope selga ja näen samasugune välja nagu iga teine inimene tänaval — vahet pole, kas mees või naine.

Naised, kes te talv läbi mantliga käite ja alati nii sätitud ja ilusad välja näete, ma imetlen teid, aga samas ka küsin: kuidas te suudate? Kui teil on mõni hea nipp, kuidas meie ilmaoludes elegantseks ja naiselikuks jääda, andke mulle ka nõu!