Soome lastepsühhiaater: inimene on kõige vägivaldsem 2-3aastasena

Täna toimub Kaagveres hariduskonverents „Väljakutsuv käitumine kui väljakutse“. Soome lastepsühhiaater Raisa Cacciatore ütles oma ettekandes, et inimene on kõige vägivaldsem 2-3aastasena ja täiskasvanu kohus on õpetada lapsi agressiooniga toime tulema.

„Ei ole negatiivseid tundeid — tunne ei ole halb ega hea, tunne on lihtsalt tunne ja me peame harjutama tunnetega toimetulekut,“ ütles Raisa Cacciatore. „Mis vanuses inimene on kõige vägivaldsem? Umbes 2–3aastasena — kui ta on äsja õppinud ära hammustamise, tõuklemise, löömise ja seda ta ka tõenäoliselt teeb. Kõik 2–3aastased ei ole vaadanud vägivaldseid videoid — see ei ole põhjus. Agressiivsus on kaasasündinud primitiivne viis asjade lahendamiseks. Meie õpetame väikelapsele, et ei tohi lüüa. Lasteaeda on vaja politseid kutsuda väga harva — me tuleme nendega toime kuni puberteedieani. Kui aga siis läheb rusikas käiku, on see juba vägivallakuritegu. See tähendab, et kõige tähtsam vägivallatalitsemise kasvatus toimub 2–12aastastega.“

Raisa Cacciatore sõnul ei tohi tunnete omamist karistada. „Kõigil on tunded ja need on lubatud,“ sõnas Raisa Cacciatore. „Tunnete omamist ei tohi karistada. Kui näed väikest last tulivihasena, ei tohi talle öelda, et mis nägu sul ees on — marss oma tuppa. Millegipärast on täiskasvanule lubatud viha näitamine, aga vihane on ju laps! Me peame tunnistama seda tunnet, mis lapsel on, ja aitama tal toime tulla.“

„Me ju ise ka mõtleme, et tahaks oma ämma maha lüüa. Me küll ei tee seda, aga tunneme nii. Miks me siis laste puhul seda hukka mõistame?“ rääkis Raisa Cacciatore. „Laps pöördub täiskasvanu poole sellepärast, et ta tahab abi ja tuge, mitte karistajat. Tunne on lihtsalt tunne. See pole tegu. Tähtis on anda lastele mudeleid, kuidas toime tulla. Näiteks mõtleme välja koos tegevuse, kuhu saaks maandada kõige suurema raevu — jookse, hüppa, rebi paber tükkideks. Võiks olla üks nurgake, kus laps tohib tunda oma raevu.“

Raisa Cacciatore sõnul tuleb agressiooni haldamist õppida. „2–12aastane laps on just sellises vanuses, et tema peab õppima agressiooniga toime tulema. Meie peame neile õpetama, et nii ei tehta. Ja selleks on palju mudeleid,“ rääkis Raisa Cacciatore. „Kõige olulisem oskus on olla ise tugev — rahustage ennast maha. Kujutage ette, et olete aastasadu vana tammepuu, kes on sügaval maa sees juuripidi või olete suur ja tugev mägi, mis saab iga ilmaga hakkama. Ja ebakindel laps, kes pöördub teie poole väljakannatamatu tundega, näeb, et teie saate hakkama. Kui rahustate end maha, saab laps aru, et täiskasvanu ei lagune tükkideks. Ja laps saab kogemuse, et see polegi nii hull — ja mõtleb, et ehk saab temagi hakkama.“

Konverentsil esitleti esimest korda Raisa Cacciatore eesti keelde tõlgitud raamatut „Agressiooni astmed“. Raamat annab ülevaate, kuidas mõista agressiivset käitumist ja tutvustab praktilisi nippe, kuidas enda ja teiste vihaga toime tulla.

Täna avatakse Maarjamaa Hariduskolleegiumi uued õppekeskused Kaagveres ja Tapal.

Maarjamaa Hariduskolleegiumi võetakse vastu psüühika- ja käitumishäirega õpilased, kelle puhul pole tavapäraselt kasutatavad sekkumisviisid tulemusi andnud ja õpilased vajavad mitmedimensionaalset lähenemist ning sekkumisi.​

MHK Emajõe õppekeskuses on alates 2016. aasta algusest võimalik õppida ja elada 58–68 õpilasel ja Valgejõe õppekeskuses on võimalus õppida ja elada 50–61 õpilasel.

Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilasi võetakse Maarjamaa Hariduskolleegiumi vastu vanema või eeskostja avalduse alusel, psühhiaatria suunamiskirja ja nõustamiskomisjoni soovitusel kooli juurde moodustatud vastuvõtukomisjoni otsusega. Vastu võetakse ka õpilasi alaealiste mõjutusvahendite seadusest tulenevalt kohtuotsusega kasvatuslike eritingimuste tagamiseks ning sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevalt kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

Valgejõe ja Emajõe õppekeskuse ehitusprojekti ja inventari soetus on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist, kahe projekti eelarve oli kokku üle 10 miljoni euro.