Talveväsimuse põhjuseks on toodud väga erinevaid faktoreid ning kindlasti on neil kõigil oma roll mängida. Kõige enam tuuakse esile loodusliku täisspektriga valguse nappust. Talvemasendus on saanud üle maailma oma definitsiooni — SAD (seasonal affective disorder) tähendab lisaks üldisele kurvale enesetundele seda, et inimestel on kalduvus talveperioodil magada enam, süüa enam ning eelistada süsivesikuid. Valguse ja D-vitamiini nappus on üsna loogilised selgitused talvemasenduse kohta. Siiski aga on selle nähtuse kohta veel palju vastuseta jäänud küsimusi. Miks on selle sümptomid paljude jaoks kõige raskemad just jaanuaris-veebruaris, kui päevad juba pikemad on? Miks tabab see enam naisi kui mehi ning miks näitab statistika, et kõige enam on mõjutatud vanusegrupp 18-30? Huvitaval kombel on talvemasenduse esinemine suhteliselt madal Islandil, arvatakse, et seal on välja kujunenud geneetiline eelsoodumus pika pimedaga paremini toime tulla.

Moodne elustiil sunnib meid aastaringselt tegutsema samas rütmis, loodus aga annab mõista, et talvel võiks siinpool maailmanurgas tempo maha võtta ja puhata. Kui ikka on suurenenud unevajadus, siis tahakski leida rohkem aega magamiseks. Kui pole tahtmist sõpradega suhelda, siis võiks südamerahuga eelistada hoopis iseenda seltskonda. Vahel aga dikteerivad elus langetatud valikud, et talvel rahulikuma tempoga tegutsemine ei tule kõne alla, Siis tuleb kuidagi püüda loodust üle kavaldada.

Kui valgust napib, siis tuleb seda lisaks leida. Valgusteraapia on kõige enam uuritud meetod hooajalise nukrameelsuse vastu ning isegi mitte-hooajalise depressiooni ravis on see toonud märgatavalt tõhusaid tulemusi. Kanada teadlased British Columbia provintsi ülikoolist on hiljuti avaldanud teadustöö, mis näitab et lihtne ja turvaline valgusteraapia on depressiooni ravimisel palju tõhusam, kui antidepressandina kasutatav ravim fluoksetiin (Prozac). Valgusteraapia depressiooni vastast mõju selgitatakse sellega, et see aitab taastada normaalse melatoniini sünteesi ja eritumise käbinäärmes ning aitab sel moel taastada tavapärase ööpäevarütmi ning sellest lähtuva hormonaalse regulatsiooni. Varasemates uuringutes on valgusteraapia lambi all veedetud aeg olnud sageli vähemalt tund aega päevas. Kanada teadlaste uuringus osalenud inimesed veetsid valgusteraapia lambi all kaheksa nädala jooksul päevas kõigest 30 minutit. Sellest piisas, et nende tõsist ja pikaajalist depressiooni märgatavalt vähendada. Lihtsalt hooajalise väsimuse raviks piisab juba 15-20 minutist valgusteraapiast päevas ning see on kõige efektiivsem, kui seda alustada umbes kaheksa tundi peale seda, kui käbinääre hakkab und soodustavat hormooni, melatoniini, eritama. Täpne sobiv päevaaeg sõltub suures osas sellest, kas sa oled pigem õhtu- või hommikuinimene.

Mis veel aidata võiks?

Talvist melatoniini nappust on püütud kompenseerida ja melatoniini toidulisandite abil kuid siiani on need uurimused toonud väga erinevaid tulemusi. Mõne inimese puhul näib sobivat see, kui nad võtavad enne magama jäämist 2-3mg melatoniini. Lisaks on abi olnud B12 vitamiini võtmisest hommikuti. Kõige enam tuuakse talviti välja seda, et tuleb lisaks tarbida D-vitamiini. D-vitamiin on väga oluline ajukeemia tasakaalu tagamisel ja närvisüsteemi toimimisel. Selle rasvlahustuva vitamiini vajalik kogus meie kehas ning selle tagamiseks sobivad toidulisandid on pideva debati teema ning loomulikult on selge, et kõige turvalisem on ikka see D-vitamiin, mis meie kehas päikesevalguse toimel sünteesitakse. Ajal, kui aga päikesest on ainult ebamäärane idee, tasub proovida, kas kvaliteetse D-vitamiini juurde võtmine toidulisandina aitab sinu organismil paremini talvele vastu pidada.

Mõõdukas tervisesport on kasulik igal aastaajal, tekitades meie kehas loomulikul moel õnnehormoone. Pimedal, külmal ja märjal ajal näib õue jalutama minek viimane asi, mida teha tahaks. Natuke iseloomu kasvatamist ja korralikesse vihma ja külma eest kaitsvatesse õueriietesse investeerimine võivad aga olla pikas plaanis kõige paremad vahendid talvenukruse vastu. Jalutuskäik värskes õhus aitab ajust ämblikuvõrgud ning hingamisteedest haigusetekitajad välja puhuda. Tempokas liikumine äratab keha üles ja parandab meeleolu.

Ikka ja jälle tasub meenuda, et toitumine mõjutab meie meeleolu. Pidev väsimus toob endaga kiusatuse seda magusaga kompenseerida. Kuigi on mõningat tõendusmaterjali, et kvaliteetne tume šokolaad aitab tõsta ajus serotoniini taset, ei tasu seda võtta kui head põhjust ennast talvemasenduse tõttu silmini šokolaadi täis süüa. Rasvase ja süsivesikurikka toidu asemel püüa eelistada kergemaid taimseid toidukordi ning väldi insuliinitaseme järske tõuse ja languseid.

Ei tasu alahinnata ka meie mõtete mõju kehale. Suhtumisest algab kõik ja vahel on selle abil võimalik tuua kaasa palju suuremaid muutuseid, kui valguslambi ja toidulisandite abil. Sel pimedal ajal, kui loodus meid valgusega ei toeta, tuleb leida valgus meie enda hingest üles. Tehes seda, mis sind tõeliselt õnnelikuks teeb ja südant soojendab, süttib su enda hinges valgus ja silmis säde. Vahel on see ainuke valgus, mida sa vajad.

Allikas: Telegram