Seksuaalvägivalla ABC: kuidas seda ennetada ning end selle eest kaitsta?

Amor Noorte Nõustamiskeskuste võrgustik tähistab veebruarikuus oma 20nda tegevusaasta juubelit. Veebruar on teemakuu, kus igal nädalal on oma teema: esimesel nädalal on teemaks seksuaalvägivald, teisel turvaline seks, kolmandal suhted, armastus ja seks ning neljandal rasestumisvastased vahendid.

Teema: SEKSUAALVÄGIVALD
1. Kas naised põhjustavad oma riietusega ise vägistamise ohvriks langemist?
Seksuaalvägivallale ei ole mitte kunagi mitte mingisugust õigustust.

2. Kelle poolt pannakse enamus vägistamisjuhte toime?
45% juhtudest on vägistamise toimepanijaks ohvri partner või endine partner. 31% on selleks tuttav, kolleeg või sõber ning 24% juhtudest võõras.

3. Kas vägistajat motiveerib peamiselt seksuaalne iha?
Vägistamine ei ole kantud seksuaalsest kirest. Seksuaalvägivald on agressiivne tegu, mida motiveerib peamiselt viha, võimu ja kontrolli vajadus, seksuaalne iha võib küll kaasneda, kuid pole peamiseks ajendiks. Vägistamine ei ole seks, vaid seksi kasutamine võimuvahendina. Seetõttu pole õige rääkida vägistamise kontekstis „seksuaalvahekorrast“ või „väidetavast vägistamisest“, mis laseb mõista, et tegemist võis olla konsensusliku seksuaalvahekorraga.

Kuidas end seksuaalvägivalla eest kaitsta?
Seksuaalvägivalla ennetamiseks ja enda kaitsmiseks on vajalik järgmine.

1) Oskus seksuaalset ahistamist / seksuaalvägivalla riskisituatsiooni ära tunda.
Seksuaalse ahistamise äratundmine võib mõnikord olla keeruline. Näiteks võidakse olla meelitatud kellegi seksuaalsest tähelepanust ning mitte teadvustada, et tegemist võib olla seksuaalse ahistamisega. Vägivallatseja võib olla väga oskuslik sellise tunde tekitamisel.
Mis vahe on seksuaalsel ahistamisel ja flirdil? Seksuaalse ahistamise korral üks inimene domineerib teise üle, kellel tekib halb enesetunne, vastumeelsus, alandus ja hirm. Flirt on turvaline ja vastastikune suhtlemine, kus puudub hirm. Flirt toetab mõlema enesehinnangut ja mõlemad partnerid tunnevad ennast hästi. Oluline on osata märgata riskantseid olukordi, mis võivad viia seksuaalvägivallani ja neist hoiduda (kontaktide sõlmimine võõrastega, tundmatusse autosse istumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmine jne).

2) Teadlikkus oma õigustest.
Teadlikkus üldkehtivatest inimõigustest, sh seksuaalõigustest
(õigus olla mina ise, tunda oma tundeid, öelda “ei”, öelda “jah”, öelda “minu keha kuulub mulle”, rääkida ebameeldivustest ja otsida abi) on eelduseks ennastkehtestavale käitumisele. Vägivalda kogenud inimene ei pea varjama oma tundeid ega vägivalda saladuses pidama.

3) Käitumine ennastkehtestavalt.
Parim viis igat liiki seksuaalse rünnaku vältimiseks on iga vähegi ohtlik situatsioon enda jaoks turvaliseks ja kontrollitavaks muuta. Kui see ei ole võimalik, tuleb lahkuda nii kiiresti kui võimalik. Pole vaja teha asju, mida ei taha teha, nt minna peole või oma kaaslasega parki jalutama kui see tekitab hirmu või halbu tundeid.

Minu keha kuulub MULLE JA AINULT MULLE. Mitte keegi teine – ei paarisuhtepartner, ei ema, isa, sugulane ega hea sõber, ei tohi seda omada ja kontrollida!

Kahjuks ei saa ohver alati vägistamist vältida, sest enamasti on vägistaja ohvrist füüsiliselt tugevam. Sageli ei jää vägistamise korral mingeid füüsilise vägivalla tunnuseid, sest hirmunud ohvrile tundub, et halvima vältimiseks on ainus võimalus vastupanu mitte osutuda ja olukorrast „vaimselt eemalduda“. Oluline on teada, et miski, mida tegi ohver, ei õigusta vägivalda- ei alkoholi tarvitamine, ei nn väljakutsuv riietus, ei ülemeelik tuju ega ründaja varasem tundmine!

Kui olete kogenud seksuaalvägivalda, siis on väga tähtis rääkida sellest kellegagi, keda saab usaldada. Alati tuleb pöörduda politsei poole. See võib olla raske ja esialgu võib olla vajalik leida lihtsalt mõni usaldusväärne inimene. See võib olla ka asjatundja näiteks psühholoog, noortenõustaja, naistearst või perearst. Seda tuleks teha peamiselt iseenda pärast – selleks, et juhtunust nii kehaliselt kui vaimselt paraneda ning edaspidi tunda end taas turvaliselt.

Amor Noorte Nõustamiskeskused on mõeldud nii neidudele kui ka noormeestele vanuses kuni 24.a (kaasa arvatud). Nõustamiskeskustes töötavad naistearstid, meestearstid, psühholoogid, ämmaemandad ning sotsiaaltöötajad, kellelt noored tasuta abi saavad. Amor Noorte Nõustamiskeskustes saab tasuta abi nii sugulisel teel levivate haiguste (k.a. HIV) korral, naistearsti/ meestearsti läbivaatust koos vajalike analüüsidega, nõustamist sobiva rasestumisvastase meetodi leidmisel ja retsepti väljakirjutamist, rasedust diagnoosida ja nõustamist soovimatu raseduse korral kui ka psühhoseksuaalset nõustamist erinevatel seksuaaltervise teemadel.
Keskuste töö aluseks on konfidentsiaalne ja sõbralik õhkkond ning mitte-hinnanguline lähenemine - see on koht, kus noored saavad mugavalt ja muretult oma küsimustele lahendused.

Projekti rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.