Šokeeritud naine: miks viiekuuse lapse ema hommikuni pidutseb ja end maani täis joob?
Ma ise olen 26aastane ja mul pole veel lapsi. Olen tõesti selles valdkonnas võhik, aga väikesest saati ikka olen teadnud, et juba raseduse ajal sa ei joo ega suitseta ja soovitavalt tükk maad hiljem ka mitte. Minu meelest oleks normaalne, kui lapsevanem üleüldse ei suitseta, aga see selleks. Seda üllatavam oli mu jaoks eelmine reede. Sünnipäeval oli palju minu jaoks võõraid nägusid. Neist üks oli 23aastane Kerly. Tundus igati tore tüdruk, küll pisut naiivne, aga kõva piduline. Jutustas, kuidas käis juba kolmapäeval Hollywoodis peol, kus jõi terve öö viina apelsinimahlaga. Nüüdki läks tal viin hoogsalt alla, selle kõrval ka õlu ja mingid kokteilid. Ma kipun ka pidudel suitsetama, aga tema tempos oli raske püsida. Üks hetk istus kõrval ja heietas mingist sõbrannast, kes oma meest petab, siis oli kadunud. Järelikult tormas jälle õue suitsu tõmbama.
Kes on Krissu? Ahhaa, su laps!
Egas midagi, sünnipäevadel ikka võib. Kuskil 23 paiku, kolm tundi pärast peo algust, mainis nii muuseas, et päris hommikuni sel korral pidutseda ei saa, sest peab homme minema Krissuga maale oma vanemate juurde. Sattusin segadusse, kes on Krissu? Kerly otsis välja telefoni ja näitas oma Facebooki pilti, kus poseerib pisikese beebiga. Krissu on tema viiekuune tütar. Ma tegin suured silmad, et kus laps praegu on? Issiga kodus. Kerly ütles, et neil nädal ilusasti jagatud nii, et tema ikka saaks ka väljas käia, mitte ei peaks vaid kodus lapsega olema. Närve tuleb ikka puhata.
Nagu ka enne ütlesin, ma ei tea laste kasvatamisest eriti palju — kuidas ma kritiseeriks? Aga väga imelik oli küll mõelda, et viiekuuse lapse ema on keset ööd väljas, joob rohkem kui mehed ja mahvib sigarette. Mul endal tekkis kuidagi räpane tunne, et ma elan sellele kaasa, soodustan seda. Hiljem läksime veel ööklubisse, aga kogu see elamus tõmbas mind ennast enam-vähem kaineks. Mind ikka häiris, et mu seltskonnas ongi noor ema, keda kodus mees ja laps ootavad. Kerlyt ennast see teadmine ei häirinud, tantsis ja jõi edasi. Ma ei julgenud otseselt sekkuda ka. Mida tean jätkuvalt mina, kelle elu pikim suhe on olnud aasta ning lastest pole ma kordagi mõelnud. Ütleme nii, et mul oli väga hea meel, kui ta viimaks kell pool viis hommikul takso tellis ja koju sõitis, läksin ka ise rahuliku südamega koju.
Ühe ema arvamus: miks siis üldse last vaja?
Selle järel olen uurinud mitmelt lapsega sõbrannalt, kuidas sellega lood on. Üks rääkis, et ei ole midagi nii kummalist, paljud söödavad imikuid piimapulbriga. Samas mitu sõbrannat ikka ütles, et rinnaga tuleb toita kuni laps on 1-1,5aastane. „Viiekuuse kõrvalt üldse on taolisele peole minna küsitav. Miks saada laps, kui ei suuda seda kiirelt mööduvat iga tema kõrval olla? Käi kohvikus tund või paar, aitab küll,“ arvas üks noor ema ja kipun temaga nõustuma. Emadus ja pidutsemine ei peaks käsikäes käima.
