Taga kodus tuleohutus: suitsuandur ei ole ainuke asi, mida vajad
Seadus näeb ette, et igas kodus peab olema suitsuandur. Soovitatav on paigaldada andurid elamu igale korrusele ja vähemalt kõikidesse magamistubadesse. Inimese elu saab päästa vaid töökorras seade. Suitsuanduri mõte on inimesi tulekahju eest hoiatades anda neile aega enda päästmiseks.
Lubamatult palju on suitsuandureid, mis mingil põhjusel ei tööta. Suitsuandur tuleb paigaldada õigesti ja õigesse kohta. See vajab regulaarset hooldust. Andurit kontrollitakse testnuppu all hoides — seejärel kostev helisignaal näitab, et seade on töökorras. Kui andur annab “piiksumisega” märku patarei tühjenemisest, tuleb patarei kiiremas korras uue vastu vahetada.
Kustuti olgu kättesaadav!
Kodu tuleohutust tõstab esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende kasutamise oskus. Tulekustuti soovitatakse paigaldada väljumise teele — korteris välisukse lähedale, eramus esikusse — kergesti kättesaadavasse kohta.
Kriitilises olukorras võib juhtuda, et paanikasse sattunud inimesel on raskusi kustutil oleva kasutusjuhendi järgimisega. Tulekustuti kasutamise juhendiga tuleb eelnevalt tutvuda, ja ei tee paha seda paar korda aastas üle vaadata.
Soovi korral on võimalik läbida vastav koolitus, mida pakuvad tuleohutusettevõtted oma koolituste raames. Päästeamet pakub võimalust tulekustuti kasutamist harjutada enda poolt korraldatavatel väliüritustel. Tulekustutusvahendite kasutamist peaks õppima mitu pereliiget, muidu võib juhtuda, et tulekahju puhkedes ei ole üks ja ainus oskaja kodus.
Kantavaid tulekustuteid on mitmesuguseid. Pulberkustutitele pakuvad alternatiivi tõhusad vahtkustutid. Nende eeliseks on see, et kustutusvaht ei kahjusta ruumis neid kohti, kuhu seda ei suunata. Ka kustutusjärgne koristusvajadus on väiksem kui pulberkustutil.
Tulekustuti valik
Kantavaks tulekustutiks nimetatakse 1–20 kg laengukaaluga tulekustutit. Kõik Eestis müüdavad tulekustutid on punast värvi, kuid erinevad suuruse, kuju ja sisu poolest. Valikul tuleb lähtuda kasutuskohast. Tulekustuti peaks olema piisavalt suur, ent suurus ja kaal peab vastama kasutaja võimetele. Tulekustuti kustutusvõime sõltub selles kasutatava kustutusaine tüübist, kustuti laengumassist ja efektiivsusklassist. Arvestage, et umbes 30% kustuti efektiivsusest läheb kogenematu kasutaja käes kaduma.
Asjatundjad soovitavad koju paigaldamiseks 6 kg pulberkustutit või 6 l vahtkustutit. Kaalu poolest on 6–12 kg kustuti veel selline, mida jaksab kasutada. Kuuekilone tulekustuti tühjeneb 15 sekundiga, nii et selle efektiivne kasutamine on tulekahju kustutamisel määrava tähtsusega. Oskaja kustutab 12-kilose pulberkustutiga isegi suure põlengu, kuid pulbritolm tungib kõikjale ning järelkoristus on töörohke. Leegid teevad loomulikult rohkem kahju.
Tänapäevased vahtkustutid on sama tõhusad kui pulberkustutid, kusjuures spetsiaalne vahuaine ei tekita nii laialdasi kahjustusi nagu pulberkustutites kasutatav pulber. Uute vahtkustutite tõhusust tõstab nende kõrgem rõhk (15 bar) ja väga täpselt suunatav kustutusjuga.
Esmapilgul keerulisena paistev numbrite ja tähtede kombinatsioon tulekustutil muutub pärast süvenemist loogiliseks ja arusaadavaks. Seevastu vesi- ja vahtkustuti eristamine on keerulisem juhtum, kuna mõlemas on üle 90% vett, mille hulgas on vahtu. Kui kustutiga saab kustutada A-klassi põlenguid ehk tahkeid aineid nagu puit ja paber, on tegemist vesikustutiga. Kui peale A-klassi ainete saab kustutada ka B-klassi aineid ehk põlevvedelikke, on tegemist vahtkustutiga.
Veega ei tohi elektriseadmete tulekahjusid kustutada, ent vahtkustutiga tohib (maksimaalne pinge 1000 V, ohutu kaugus 1 m).
Kui suurt on vaja?
Korteritesse soovitatakse paigaldada 6-kilone pulberkustuti või 6-liitrine vahtkustuti. Väiksemasse kui 40 m2 korterisse võib paigaldada 3-kilose pulberkustuti.
Kui pulberkustutit ei taheta ja kindlustusandja seda ei nõua, võiks koju paigaldada ka 2-liitrise rasvakustuti (ABF-klassi tulekustuti). Tegemist on spetsiaalse vahuaine baasil rasvakustutiga, mis kustutab nii tahkete ainete (puit, tekstiil, papp jne), põlevvedelike (bensiinid, lakid jne) kui ka rasva- ja õlipõlengud.
Alla 150 m2 suuruse kodu eluruumidesse soovitatakse paigaldada üks 6-kilone pulberkustuti või üks 6-liitrine vahtkustuti. Üle 150 m2 suuruses eramus võiks iga 150 m2 kohta olla üks tulekustuti. Kahekordse eramu esimesele korrusele paigaldatakse näiteks üks 6-kilone pulberkustuti ja teisele korrusele üks 6-liitrine vahtkustuti. Köögis peaks olema nähtaval kohal üks tulekustutusvaip, teine võiks paikneda vahtkustuti lähedal.
Eestis on tulekustuti olemasolu kohustuslik garaažis. Kustuti valikul tuleb lähtuda sellest, mis materjale garaažis hoitakse. Kodus peab kustuti olema juhul, kui kindlustusandja seda nõuab. Tuleohutuse seisukohast on koju tulekustuti hankimine igal juhul soovitatav ning seda tuleb ka regulaarselt kontrollida ja hooldada.
Tuletekke on mitmes suuruses. Väike tuletekk sobib väiksesse kööki, näiteks rasvapõlengu summutamiseks. Suur tuletekk sobib suurde eramusse või maakoju.
Kustutusteki kasutamisel võetakse selle nurkadest kinni nii, et käed oleksid tekiga kaitstud. Põlevale kohale lähenetakse tekk käte vahel laiali. Kustutustekk mässitakse kas põleva asja ümber või kaetakse põlev koht tihedalt tekiga. Vajadusel ja võimalusel võib teki serva jalaga paigal hoida. Tekk peab süttinud aine või seadme täielikult katma.
Tulekustutusvaip peab olema paigaldatud nähtavasse kohta. Vastavalt EVS-EN 1869 standardile on tuleteki maksimaalne suurus 180 x 180 cm. Pakend peab olema punast värvi ja üleni tulekindel, kaasa arvatud rihmad. Tuleteki kott kinnitatakse seinale nii tugevasti, et sellest saab teki hooga välja tõmmata.
Tulekustutustekki tohib kasutada vaid korra, kuna kasutamisel võib tekk kahjustada saada, ilma et omanik seda märkaks. Tuletekki ei pesta, sest masinpesu võib rikkuda klaaskiudkanga tulepüsiva struktuuri.
Pikemalt loe Kodu ja Ehituse veebruari numbrist.
www.kodujaehitus.ee
