Kodumasinad — purustame müüdid!

Kodumasinad on viimase aastakümne jooksul hüppeliselt arenenud, kuid endiselt on kõlamas erinevaid müüte ühe ja teise kodumasina kasutamise ja/või kahjulikkuse kohta. Kasuliku ja tõese jutu vahele satub tihti valeinfot, mis paneb kahtlema meid soovitud seadme ostus. Järgnevalt aga purustame mõned müüdid kodumasinate kohta, mis paika ei pea.

Külmik
Müüt nr 1:
Jäävaba või no-frost funktsiooniga külmikud töötavad valjemalt kui tavalised külmikud.
Pole tõsi. Kaasaegne ja kvaliteetne jäävaba külmik töötab 34-39 dB, mis on samaväärne müratase sosistamisega.

Müüt nr 2:
Jäävaba külmikut tuleb sulatada 2-3 kuu tagant.
Pole tõsi. Jäävabadel külmikutel on automaatne sulatussüsteem, mis takistab jää teket külmkapis. Lisa sulatamist ei ole vaja.

Müüt nr 3:
Väiksem külmkapp võtab vähem elektrit.
Pole tõsi. Külmiku suurusel ei ole elektri tarbimisega pistmist. Kõik sõltub sellest, millisesse energiaklassi külmik kuulub. A+++ tähistusega külmikud on kõige ökonoomsemad, tarbides ligi 150 kWh aastas. A++, A+ märgistusega külmikud tarbivad aastas 190-300 kWh elektrit ja A ja B on kõige madalamad energiaklassid.

Ahi
Müüt nr 1:
Ahi, millel on sisseehitatud lõhnafilter, näiteks Electrolux EOB5351AOX, vajab rohkem hooldust.
Pole tõsi. Lõhnafiltrit ei tule hooldada, kuna need on eluaegsed. Lõhnafilter viib lõhnade tekkimise võimaluse miinimumini, mis on eriti oluline, kui teil on elutoaga ühendatud avatud köök.

Müüt nr 2:
Ahi, millel on aurutamise funktsioon, on mõeldud ainult juurviljade aurutamiseks.
Pole tõsi. Sellistes ahjudes ei saa küpsetada mitte ainult juurvilju vaid ka liha, kala, pagaritooteid ja leiba, muretsemata, et söök seest pooltoores oleks.

Müüt nr 3:
Isepuhastava süsteemiga ahjud võivad oma kõrge kuumuse tõttu ümbritsevat mööblit kahjustada.
Pole tõsi. Ahju seintel on isoleeriv materjal, mis kaitseb ümbritsevat kuumuse eest.

Pliit
Müüt nr 1:
Induktsioonipliit kiirgab elektromagnetlaineid, millel on inimese tervisele negatiivne mõju.
Pole tõsi. Induktsioonipliidilt eralduvate elektromagnetlainete intensiivsus on madalam kui mobiiltelefonidel, nii et see on tervisele täiesti ohutu.

Müüt nr 2:
Kuumutatud keraamilisele pliidiplaadile ei saa asetada külma potti või panni, sest see võib praguneda.
Pole tõsi. Keraamika on väga kuumuskindel materjal ning on hinnatud oma vastupidavuse tõttu. Pole põhjust arvata, et keraamiline pliidiplaat pragunema hakkaks.

Müüt nr 3:
Induktsiooni pliidiplaat soojendab toitu mikrolainetega, seega on sama ohtlikud kui mikrolaineahjud.
Pole tõsi. Induktsioonipliit kuumeneb elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel, andes soojuse otse keedunõus olevale toidule. Induktsioonipliit on ohutu ja moodne valik.

Mikrolaineahi
Müüt nr 1:
Mikrolaineahi on inimese tervisele kahjulik.
Pole tõsi. Teadlased on pikka aega uurinud, kas mikrolained mõjutavad inimeste tervist — kas nende abil kuumutatud toit võib põhjustada onkoloogilisi ja teisi haigusi. Pärast pikki arutelusid on tõestatud, et kaasaegse mikrolaineahju poolt eraldatav lainesagedus on väiksemad kui lained, mis inimtervisele ohtlikud on. Praegusel hetkel ei ole ka teaduslikke andmeid, mis tõestavad, et mikrolaineahju kasutamisel omastaks toit kahjulikke omadusi.

Müüt nr 2:
Töötava mikrolaineahju kõrval seismine kahjustab inimese tervist.
Pole tõsi. Mikrolaineahjud on disainitud selliselt, et mikrolained ümbritsevasse keskkonda ei satu. Seetõttu lõpetavad mikrolaineahjud ukse avamisel töötamise.
Mikrolaineahjud pole siiski täiesti ohutud ning lollikindlad. Mikrolaineahjudesse ei tohi panna metallist esemeid ning samuti näiteks CD-plaate, mis sisaldavad metallikihti. Ka kanamunade keetmine mikrolaineahjus pole hea mõte, sest muna võib tekkinud veeauru rõhu tõttu plahvatada. Liiga kaua mikrolaineahjus kuumutatud toit võib põlema minna. Kui see juhtub, pole paanikast eriti abi. Mõistlik on juhe seinast välja tõmmata ning ahju ust mitte avada, tuli peaks hapnikupuuduse tõttu ise sumbuma ning kahjustused piirduvad vaid ahju endaga.

Nõudepesumasin
Müüt nr 1:
Nõudepesumasin kulutab väga palju vett ja elektrit.
Pole tõsi. Standardne nõudepesumasin, mis mahutab ligi 12 nõudekomplekti, kulutab ligi 12 liitrit vett. See kogus on ligikaudu sama käsitsi pesemise puhul. Elektritarbimiselt on nõudepesumasinad erinevad, alustades A klassiga ning lõpetades G-ga. A-klassi nõudepesumasin on kõige ökonoomsem ning G-klass kõige vähem ökonoomsem.

Müüt nr 2:
Nõudepesumasinad on väga lärmakad.
Pole tõsi. Tänapäeva pesumasinad ei ole kaugeltki nii lärmakad kui nõudepesumasinad tööstustes. Töötava nõudepesumasina müratase on 37-58 dB, mis on võrdeline inimvestlusega. Isegi öösel tööle pandud nõudepesumasin ei tohiks häirida ei sind ega ka naabreid.

Müüt nr 3:
Nõudepesumasinasse sobib sama puhastusvahend mis käsitsi pesemise puhul.
Pole tõsi. Nõudepesumasinatele on mõeldud eripuhastusvahendid, mis pehmendavad vett ning kaitsevad masinat katlakivi eest. Õigeid puhastusvahendeid kasutades teenib nõudepesumasin mitmeid aastaid.

Pesumasin
Müüt nr 1:
Pesumasin ei suuda pesta tugevalt määrdunud riideid.
Pole tõsi. Ei ole vahet, kas tegu on trenniriietega või poriste töömeheriietega, tugevalt määrdunud riideid ei ole vaja täiendavalt leotada.

Müüt nr 2:
On loomulik, et vananenud pesumasin teeb suuremat müra kui uuena tegi.
Pole tõsi. Valjemaks muutunud müra viitab rikkele. Tegu võib olla katkise trumliga või millegi muuga. Kui pesumasin hakkab veidrat häält tegema, on vaja kutsuda töömehed.

Lõpuks, rääkimata väga laialt levinud müüdile, et ainult tuntud tootjate kodumasinad on kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Ka kuulsate brändide, nagu Bosch, Whirlpool ja Electrolux masinad võivad kiiresti kuluda ning katki minna. Kuulus ja hea bränd ei taga kvaliteeti. Paljud tundmatud brändid võivad teha kvaliteedilt samaväärseid või veelgi paremaid kodumasinaid, mis kestavad aastaid.