Põnev teada: miks kõige paremad ideed meid sageli just duši all tabavad?

Vesi on kogu elu alus. Ilma veeta ei oleks arenenud sellist elu meie planeedil, nagu me täna tunneme. Ka inimene veedab esimesed üheksa kuud enda arengust lootevees hõljudes. Juba iidsetest aegadest on veele omistatud tervendavaid ja transformeerivaid omadusi, kirjutab Huffington Post. Meid tõmbab vee poole, olgu selleks jõgi, järv, meri või ookean. Veel on rahustav ja tasakaalustav toime nii selle sees hõljudes kui ka seda lihtsalt vaadates.

Vanas Roomas olid avalikud saunad ja basseinid oluline elu osa — seal käidi lõõgastumas, äritehinguid sõlmimas, suhtlemas, kuulujutte vahetamas ning lihtsalt inimlikku kontakti leidmas. Nii iidsetes India kui Hiina meditsiinis peetakse vett oluliseks elemendiks, mille abil keha tasakaalustada ja selles harmooniat luua. Erinevates religioonides ja uskumustes on veekogud täitnud olulist rolli, sümboliseerides taassündi, vaimset puhastumist ja pääsemist.

Vesi rahustab ja loob meditatiivse oleku

Ka tänapäeval pöördume vee poole, et leida rahu ja mõtteselgust. Armastame veeta puhkust rannas või järve ääres, naudime erinevaid veespordialasid nagu surfamine, sukeldumine, purjetamine ja ujumine, lõõgastume sooja duši all või vannis ning sageli püüame isegi oma kodu luua mõne veekogu lähedusse. Veekogudele omased sinised toonid on väga suure osa inimeste lemmikvärviks ning uuringud on kinnitanud, et sinist värvi seostatakse rahulikkuse, avatuse, sügavuse ja elutarkusega. Merebioloog Wallace J. Nichols usub, et vee läheduses viibimine annab meile kõigile “sinise meeleseisundi” — mõõdukalt meditatiivse oleku, mida iseloomustab rahulikkus, kõigega üksolemise tajumine ning üldine õnne ja eluga rahulolu tunne.

Oma raamatus “Blue Mind” (“Sinine meel”) kirjutab Nichols: “Hakkame mõistma, et meie aju on sügavalt programmeeritud reageerima veele positiivselt ning vee lähedal olemine rahustab ja ühendab meid, parandab mõistmist ja uuendusmeelsust ning isegi tervendab.” Meil on “sinine meel”, mis Nicholsi sõnul tähendab seda, et igasugune kontakt veega teeb meid õnnelikuks mitmel eri moel.

Vesi lõõgastab aju

Oleme igapäevaelus pidevalt sensoorsete stiimulite rünnaku all, seda nii kontorisaginas, kodus, tänaval kui ka nutiseadmetesse süvenedes. Meie aju saab väga harva enda jaoks väga vajalikku puhkuseaega. Veekogu ääres viibimine annab aga ajule ja meeltele pausi ülestimulatsioonist. Mere müha või jõe vulin ei pruugi olla tingimata vaiksem kui igapäevamüra, kuid see on lihtsam ja monotoonsem. Mere ääres seistes ja silmapiiri vaadeldes on ka visuaalne vaateväli rahulikum ja lihtsam võrreldes linnapildi või isegi meie koduga. Igas keskkonnas võtame igal sekundil vastu miljoneid tükikesi visuaalset infot. Vee lähedal või sellesse sukeldudes saab kognitiivne taju hetke puhkust, kuna sel hetkel jõuab meieni lihtsalt vähem infot. Meie aju ei peata tööd, see lihtsalt jätkab rahulikumas tempos. Nichols ütleb: “Kui sa viibid selles lihtsustatud vaiksemas “sinises” meeleseisundis, toimib su aju paremini teistlaadi protsesside töötlemisel.”

Nichols ei ole sugugi ainus, kes tunnustab vee ääres viibimise kasulikku mõju meie kognitiivsetele protsessidele. Plymouthi ülikooli psühholoog Mathew White on vee neurokognitiivset mõju uurinud aastast 2010. White on koos oma kolleegidega avaldanud mitu teadustööd, milles väidavad sarnaselt Nicholsiga, et vee ääres viibimine rahustab ja lõõgastab inimmõistust. Rannikul elavad inimesed on sageli tervemad ja vee ääres viibimisel ning veespordil on tõsiseltvõetav teraapiline potentsiaal vaimse tervise häirete ravis.

Vesi aitab saavutada meditatiivset seisundit

Paljudele meeldib istuda mere või jõe ääres ja vaadelda vett — vahel võime sel moel veeta tunde, vaadeldes vee voogamist. Miks see meile niimoodi mõjub? Kuigi me ei pruugi seda teadlikult märgata, võib vesi aidata meid meditatsiooniga sarnasesse meeleseisundisse, mida iseloomustab rahulik keskendumine ja oma keskkonna tajumine.

Vee läheduses on meie meeleseisundiks “pehme tähelepanu”, nagu seda nimetab Nichols. Selles seisundis köidab aju vee liikumine, millest tulenev sensoorne info võetakse vastu, kuid see ei ole liigselt koormav erinevalt seda tüüpi tähelepanust, mida kogeme näiteks filmi vaadates või videomänge mängides.

Teadveloleval seisundil, milles aju on lõõgastunud ja keskendunud samal ajal, on mitmeid kasutegureid nii kehale kui ka mõistusele. Aina enam teadusuuringuid kinnitab, et see aitab vähendada stressi, leevendada ärevust ning isegi valu ja depressiooni, parandab vaimuselgust ja keskendumisvõimet ning une kvaliteeti.

Vesi inspireerib olema kaasatundlik ja omavahel ühenduses

Olles selles lõõgastunud ja mõtlikus meeleseisundis, mida vee ääres viibimisega seostatakse, kogeme sageli ka aukartust looduse ees ning taju, et oleme osa millestki suuremast. Nicholsi sõnul lülitab see meid “mina” mõtetest “meie” mõtetesse, parandades empaatiavõimet ja oskust säilitada teistega kontakti. Tunned, et oled üks väike osa loodusest, maailmast, universumist ja ühiskonnast. Oled seotud kõigega ja kõigiga, mis sind ümbritseb. Ei ole kokkusattumus, et paljude jaoks toimuvad romantilised elusündmused vee lähedal — kihlused, abielud ja masinädalad toimuvad valdavalt just veeäärsetes kohtades. “Me peame olulisi tseremooniaid vee lähedal. Nii elus kui ka surmas koguneme võimalusel vee äärde. Kui me ei saa koguneda õues veekogu juures, siis on sageli vee element toodud siseruumidesse,” ütleb Nichols.

Sinine meel on loov meel

Duši all võivad meid sageli tabada kõige paremad ideed, nagu paljud seda kogenud on — eriti siis, kui oleme loomingulise tööga ummikusse jooksnud. Oma kiires elutempos, pidevalt helendavate ekraanide taga ei anna me mõistusele palju võimalusi puhata ja vabalt rändama minna. Kui see juhtub, et meie ajul on võimalus lülituda ümber unistamise, kujutlemise, mälestuste konsolideerimise, mõtisklemise ja sisekaemuse lainele, anname aga uut hoogu enda loovusele. Duši all või vannis käimine on just üks nendest hetkedest, kui me sageli lihtsalt lõõgastume ja laseme mõtetel rändama minna. Tänu sellele võime tulla avastustele ja ideedele, mis arvutiekraani taga istudes ja meeleheitlikult lahendust otsides mitte kuidagi ei tahtnud ilmuda.

Nichols kirjutab, et dušš on nagu mere või ookeani vahendaja. Eemaldades suurema hulga üleliigset visuaalset ja helilist stimulatsiooni, võtab keha minipuhkuse. Vee solin on “sinine müra”, mis aitab su mõistusel lülituda ümber teistsugusele lainele ja võimaldab luua uusi üllatavaid ühendusi erinevate ideede vahel. “Heureka!” hetk näib sadavat otse taevast sulle sülle.

Vee ääres treenimine on hea nii kehale kui ka mõistusele

Kehaline aktiivsus parandab vaimset ja füüsilist tervist igasuguses keskkonnas ning on suurepärane viis stressi leevendada. Kuid spordiklubi asemel võid veel enam kasu saada hoopis mere äärde jooksma või ujuma minekust. Veekogu läheduses viibimine on iseenesest lõõgastava ja rahustava toimega, sama kehtib rahuliku treeningu kohta. Neid kahte kombineerides suurendad oma treeningu kasutegurit. Leia jooksurada jõekaldal või mere ääres, mine sõudma või ujuma — see aitab su ajul puhata palju paremini, kui spordiklubi keskkonnas. Lisaks on see soodsam. Paljud inimesed tajuvad instinktiivselt, et looduses sportimine sobib neile paremini ning neil on õigus. Nichols kinnitab: “See on nii ilmselge, et jääb sageli märkamata. Vee ääres sportimise kasulik mõju tervisele ja närvisüsteemile on väga käegakatsutav.”

Mere ääres on õhk laetud negatiivsete ioonidega, mis värskendavad ja parandavad tähelepanuvõimet. Soolane vesi mõjutab otseselt kehakeemiat, vähendades depressiooni ja suurendades heaolutunnet. Lainete müha mõjutab ajulaineid, tuues endaga lõõgastuse. Vee temperatuur on samuti oluline — jahedam vesi rahustab pigem närvisüsteemi ning soojem vesi lihaseid.

Suvehooaeg on saabumas ning Eestis on küllaga nii rannajoont kui ka siseveekogusid. Kasuta seda ära ning veeda sel suvel võimalikult palju aega mere, järvede ja jõgede ääres — unustamata loomulikult elementaarset veeohutust.

Allikas: Telegram