Kolisin kolm aastat tagasi linnast ära maale — abiellusin kümme aastat pärast abikaasa surma uuesti. Leidsin endale toreda ja tööka maamehe, kelle talusse kolisin. Suguvõsaski viskasime nalja, et olime nagu saatest “Maamees otsib naist” välja astunud. See selleks… Minu mure seisneb selles, et mu tütred arvavad, et nad võivad oma lapsed suve alguses siia tuua ja alles sügisel ära viia. Lapsed suveks jalust ära, et nemad saaksid linnad tööl käia ja pidutseda. Neil endal oma suvilaid pole ja nad käivad ka perega vahel siin meie juures puhkamas, ka tööga on abiks. Mul pole selle vastu vähimatki… Aga see, kui vanemad tagasi linna sõidavad ja lapselapsed siia jäävad, see segab mind. Vanaema missugune, mõtlete te. Aga lubage, ma seletan.

Ma hoian meeleldi oma lapselapsi, kui selleks tarvidus on. Kui tütar läheb pulma või kui lasteaed on kinni ja tal endal pole parasjagu puhkus… Olen alati olemas olnud. Paariks päevaks võtan lapsed meeleldi vastu. Aga ma tõepoolest ei jõua neid terve suve hoida! Tütred mul vist arvavad, et emal pole seal talus niikuinii midagi teha, las valvab lapsi, see on ju vanaemade töö. Tegelikult on meil siin talus tööd meeletult ja laste valvamise kõrvalt ei saa suurt osa sellest teha. Abikaasagi on kergelt ärritunud, et õhtuti rahus puhata ei saa ja maja on laste kisa ja kära täis, igal põnnil oma isud, soovid ja nõudmised. Omaette aega pole isegi siis, kui tahaksime vahepeal kumbki tööst puhata.

Olen ühele tütrele püüdnud vihjata, et hoian lapselapsi meeleldi, aga mitte nädalate kaupa. Selle peale tuleb jutt, mis peaks vist minus süümepiinu tekitama. “Eks ma pean siis kalli raha eest lapsehoidja palkama, kui vanaema lapsi enda juurde ei taha.” No mis jutt see on! Ma taipan, et sain kunagi lapsed ja sellega kaasneb vastutus, aga… ma vastutasin OMA laste eest. Mul polnud kunagi võimalik oma tütreid nädalateks kuhugi maale kupatada, et rahus tööl käia ja abikaasaga omaette olla. Lapsed olid meie juures ja kui maale läksime, siis kõik koos.

Kuidas teha oma lastele selgeks, et ma kasvatasin juba nemad üles ja ei pea kasvatama nende lapsi?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena