Kuni tänaseni oli 2012. aastal Londonis jagatud kuldne olümpiamedal ajaloo suurim, kaaludes tervenisti 400 grammi. Sellest 394 grammi moodustas suhteliselt puhas hõbe (täpsemalt 364,4 grammi hõbedat ja 29,55 grammi vaske). Medalit kattis 24-karaadine kullakiht, mis kaalus kokku 6 grammi.

Arvestades toonast väärismetallide hinnakirja, maksis Londoni olümpiamängude kuldmedal 624 dollarit, millest umbes pool maksis hõbedane sisu ja teise poole kullast kate.
Paraku on viimase nelja aastaga väärismetallide hind robinal laskunud: kulla hind umbes 18% ja hõbeda hind tervelt 39%. Seega, kui arvestame medalihinna ümber euromammonasse, siis tänasel päeval oleks kuldmedal väärt ehk 400 eurot.

Rääkides sel aastal toimunud Rio olümpiast, on hea meel tõdeda, et brassid on valmis ehitanud senisest veelgi pirakamad kuldmedalid, millest iga eksemplar kaalub tervelt pool kilogrammi. Medali kogukaalust moodustab 462 grammi hõbe, 6 grammi kuld ning ülejäänud kaalust kuulub vasele.

Selle aasta juuli keskpaiga seisuga on Rio kuldmedal väärt 561 dollarit, millest 301 dollarit maksab hõbe ja 260 dollarit kuld.

Nagu näeme, siis hoolimata sellest, et Rio medal on viiendiku võrra võrra raskem kui Londoni kuldmedal, maksab Rio medal siiski vähem. Kõiges on süüdi väärismetallide turul tormlev hinnalangus.

Loomulikult ei tähenda eelnev kalkulatsioon, et olümpiamedalite turuhinnad kõiguvad sealsamas, mõnesaja naeruväärse dollari raadiuses.

Kollektsionäärid viskavad selliste meenete eest välja päris kobedat raha. Näiteks pani 1980. aasta USA hokimeeskonna liige Mark Wells oma kuldmedali oksjonile. Ta sai lõpptulemuseks toreda 310 700 dollarit. Mehe tegu ei tasu imestada või pahakski panna, sest raha läks tal vaja mitte hasartmänguvõla kustutamiseks, vaid oma viletsa tervise turgutamiseks.

Ka meie oma rattalegend, Erika Salumäe, on pidanud mõlemad oma kuldmedalid maha müüma.

Kõik kuldmedalid ei maitse kogujatele samavõrra magusalt. Olümpiavõitjatest ujujad Anthony Ervin ja John Konrads said oma medalite eest “vaid” 17 100 ja 11 250 dollarit.

Ei. Enne 1912. aasta mänge olid mehed tõepoolest rauast, rohi roheline ja kuldmedalid ehtsast kullast. Muidugi olid medalid toona palju väiksemad kui täna. Näiteks 1900. aasta Pariisi kuldmedalite mõõdud olid järgmised: paksuseks 3,2 millimeetrit, läbimõõduks 59 millimeetrit ja kaalusid need mikromedalid 53 grammi.

Aga enne, kui hakata põlastavalt itsitama, olgu öeldud, et Pariisi kuldmedali tänane väärtus (väärismetallina) on umbes 2300 dollarit. Medali tegelikust väärtusest ei julge mõeldagi.

Kui Rio kuldmedal oleks tehtud täiskullast, maksaks see umbes 21 625 dollarit. Tänavu jagati välja 2 488 medalit, millest 812 on kuldmedalid. Lihtne arvutus näitab, et täiskullast medalite peale
kuluks korraldajatel umbes 18 miljonit dollarit.

Seda raha Rio korraldajad siiski välja ei pane. Praegu kulub kuldmedalite tarbeks vajamineva metalli ostuks umbes 708 000 dollarit. Pluss muidugi medalite valmis nikerdamine. Ja paelad. Ja lilled. Ja
kommikarp.

Mida me täna õppisime?

Et nagu juba ammu teada: olümpiamängude korraldamine pole odav lõbu.