SELGES VÄHEMUSES: Miks on vasakukäelisi vaid 10 protsenti?
Tartu ülikooli teadur Maria Teiverlaur märkis, et vasaku- ja paremakäeliste vaheks see, et nad kasutavad erinevat jäset juhtkäena. Eelistused tulevad tema sõnul välja eriti siis, kui on vaja sooritada ettetulevaid, eriti täpsust ja paindliku väljendust nõudvaid tegevusi.
„Vaadates inimest kirjutamas, saame kiiresti esmast infot selle kohta, milline on selle inimese juhtkäsi. Leidub ka üksikuid inimesi, kelle juhtkäsi polegi välja kujunenud ja nad kasutavad võrdselt nii vasakut kui ka paremat kätt,“ rääkis Teiverlaur.
Koheselt kummutab Teiverlaur väite, nagu oleks vasakukäelisus mingi häire. Ta lisab, et tegemist on individuaalse iseärasusega, mida soodustavad geneetilised, arengulised ja elukeskkonnast tulenevad iseärasused.
„Tähelepanekud näitavad, et vanemate ja nende laste juhtkäe vahel on tugev positiivne korrelatsioon. Huvitav on ka fakt, et esimestena perre sündinud laste hulgas on vasakukäelisuse protsent suurem kui teisena ja kolmandana sündinute hulgas,“ ütles teadlane.
Kas ainult geneetika?
Huvitavaid erinevusi saab välja tuua veelgi. Näiteks on leitud, et vasakukäelisus on meeste hulgas suurem kui naiste seas. Samuti on vasakukäelisust rohkem põhjamaades kui lõunamaades. Välja saab tuua ka haridustasemest sõltuvad korrelatsioon, kus riikidel, millel on paremad näitajad hariduses, esineb ka rohkem vasakukäelisi.
„See toob välja ka selle ,et mitte ainult geneetilised iseärasused ei mõjuta meie juhtkäe väljakujunemist. ,“ sõnas ta.
Vasakukäelisuse peamiseks tekkepõhjuseks on aju iseärasused. Inimene on tervikuna asümmeetriline. Seda nii kehaliselt, motoorselt kui ka sensoorselt. Nii ka inimese keskus ehk aju. Parem aju poolkera on rohkem spetsialiseerunud eelteadvusliku info töötlemisele, intuitsioonile, emotsioonidele ja kujutlustele. Vasak ajupoolkera on aga spetsialiseerunud teadlikule infole ning loogilistele operatsioonidele
Teiverlaur märkis, et ajus kehtib seaduspärasus, et kus kui domineerib vasak ajupoolkera, siis kipub enamasti juhtkäeks olema parem käsi. Parema ajupoolkera domineerides on juhtkäeks aga vasak käsi.
Erinevused loomariigis
Loomariigis esineb vasakukäelisust samas tunduvalt rohkem kui inimestel. Teiverlaur põhjendab seda evolutsiooni käigus tekkinud arengu eripäraga.
„Enamikel domineerib vasak ajupoolkera, mis käsitleb loogilist mõtlemist, teadlik infotöötlus ja teisi funktsioone, mis on järelikult olnud inimese evolutsioonis tähtsamad või vajalikumad,“ rääkis Teiverlaur.
Aastaid tagasi püüti vasakukäelist last muuta paremakäeliseks, suunates teda parema käega kirjutama ja asju haarama. Selles osas saavutati tulemusi, kuid kui treenida ümber vasakukäeline paremat kätt kasutama, ei saavuta ta nii häid tulemusi, kui oma õiget kätt juhtkäena kasutades.
Kõik see tähendab, et loomupäraste eelduste eiramine vähendab edukust eriti täpsust, kiirust, paindlikkust nõudvates liigutustes. Selle pärast kaasajal ei suhtuta eriti positiivselt juhtkäe ümbermuutmisesse.
„Vasakukäelisus ei tähenda muidugi seda, et need inimesed käituksid ainult emotsioonide ajendil, ei mõtleks loogiliselt, teadlikult või puuduks analüüsivõime. ei analüüsiks. Sugugi mitte. Võib isegi juhtuda, et vasaku juhtkäega inimesele on mõlemad ajupoolkerad üle keskmise arenenud,“ möönis Teiverlaur.
Artikkel on valminud Teadlaste Öö Festivali 10. aastapäeva raames.
