Spetsialistid annavad nõu: kuidas innustada last igapäevaselt aktiivselt liikuma?

Lapsed armastavad liikuda — joosta, mängida, tantsida, hüpata ja ronida. Neile on sündides kaasa antud loomuomane tahe olla kehaliselt aktiivne. Kuna meie kultuuriruumis on levinud arvamus, et hea laps on see, kes püsib paigal, siis hakkab kahjuks teatud eas soov aktiivselt liikuda vaikselt raugema — tihtilugu juhtub see just üleminekul lasteaiast kooli.

Tegelikult on kehaliselt aktiivne laps heas meeleolus, parema keskendumis- ja õppimisvõimega ning enesekindel, sest lisaks sellele, et liikumine mängib väga olulist rolli lapse kehalise tervise, arengu ja motoorsete oskuste kujunemisel, on sel tugevalt positiivne mõju ka vaimsele tervisele. Kehaline aktiivsus mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist kui ka luutihedust, vähendab ülekaalulisuse tõenäosust ja aitab üle saada stressist.

Vanemad ja sõbrad on lapsele eeskujuks

Uuringud on näidanud, et lapsed, kes on harjunud igapäevaselt liikuma, teevad seda suurema tõenäosusega ka täiskasvanueas ja neil on seeläbi parem tervis. Eelkooliealiste laste puhul on kõige tugevamad liikumisharjumuse ja -rõõmu soodustajad ning mõjutajad kindlasti nende vanemad ja vanuse kasvades kindlasti ka sõbrad.

Lapsed vajavad iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva koormusega liikumisaktiivsust. Tund liikumist võib moodustuda kokku erinevatest tegevustest — pallimängust sõpradega, rattaga sõitmisest, kulli mängimisest või treeningul osalemisest. Oluline on, et tegevus kestaks vähemalt 10 minutit järjest ning oleks kergelt hingeldama ja/või higistama ajav. Liikumisaktiivsus rohkem kui 60 minutit päevas toob tervisele ainult täiendavat kasu.

Kui laps osaleb kolm korda nädalas sporditreeningul, kuid ülejäänud nädalapäevadel liigub vähe, siis sellest ei piisa — aktiivselt tuleb liikuda iga päev. Samuti tuleb laste tervisele kasuks igasuguse ekraani ees veedetava aja vähendamine. 5–7-aastastel lastel peaks ekraaniaeg jääma alla kahe tunni, aga ka kooliealistel ei tohiks see ületada kaht tundi päevas. Siinkohal on väga oluline, et ka vanemad ise oma käitumisega eeskuju näitaksid.

Kuigi Eesti laste liikumisaktiivsus on võrreldes varasemaga veidi tõusnud, liigub igapäevaselt piisavalt (so vähemalt 60 minutit) vaid 16 % 11–15-aastastest kooliõpilastest. Seega on väga oluline laste igapäevaseid aktiivseid liikumisvõimalusi toetada ja soodustada. Koos lastega aktiivselt liikudes innustame me vanematena ka oma lapsi liikumisest rõõmu tundma.

Soovitused lapse aktiivse liikumise soodustamiseks:

• Laste liikumistegevused peaksid olema võimalikult mitmekesised, et kehaline võimekus saaks eakohaselt täiel määral areneda.
• Soodustada ja toetada tuleks ronimist, hüppamist, jooksmist, pallimängu — see kõik aitab kaasa kehaliste oskuste arengule. Kindlasti tuleks last kiita kehaliselt aktiivne olemise eest.
• Hea oleks kooli ja lasteaeda minna üheskoos jalgsi või rattaga. Autoga minnes võiks auto parkida veidi eemale, et lapsel oleks võimalus kasvõi lühikeseks jalutuskäiguks.
• Väga olulised on ühistegevused vanematega — nii sellised, mis kätkevad endas vanemate abistamist koristamisel ja aiatöödel kui ka ühised aktiivsed ajaveetmised — rattasõit, jalutamine, matkamine, suusatamine. Eriti toetavalt vaimsele ja ka füüsilisele tervisele mõjub liikumine looduses.
• Rahvaspordiüritustel on ka lastele mõeldud tegevusi, mis ei sisalda endas tavaliselt teistega võistlemist, vaid pakuvad just liikumisrõõmu ja lusti eakaaslaste ning vahvate tegelaste seltsis. Toredaks võimaluseks ühiselt koos liikuda on näiteks orienteerumisüritustel osalemine.
• Võimaldage ja toetage lapsel sõpradega koos aktiivset mängimist ja liikumist. Kindlasti ei tohiks unustada ka turvalisust ning ratta-, rulluisu- ja rulasõidul kasutada vajalikku turvavarustust.

Lugege ka, kuidas leida oma lapsele sobiv huviala ja tutvuge huvitegevuse võimalustega Tallinna huvikoolides.