Naissportlaste kasutamises seksuaalobjektina ei ole midagi uut.
Kadunud
Florence Griffith Joynerit tunti võrdselt tema ülipikkade küünte ja
seksikate jooksuriiete kui erakorraliste sportlike saavutuste
pärast.
Iluuisutaja Katerina Witt, kes näitas 1988. aasta
olümpiamängudel
ülilühikest seelikut ja hiljem poseeris Playboyle, oli tugeva ja hea
stiiliga uisutaja.
Rannavõrkpallurid nagu beibed
Selleaastased rannavõrkpalli võistlused Sydney kuulsal Bondi
Beachil on
beibede kategooria kroon. Palli taguvad naised on riietatud nii
nappidesse
bikiinidesse kui võimalik, sest selle mängu reeglid sätestavad, et
naised ei või
liivale astuda, kui nad ei ole riietatud lahtise selja, avara
dekoltee, paljastatud
reitega liibuvatesse trikoodesse, mille alaosa valmistamiseks ei
ole kulunud
rohkem kui kuus sentimeetrit kangast.
Vastus küsimusele "Kas me müüme sporti või seksi ja kehasid?" on niisama lihtne kui nupp televiisori
kaugjuhtimispuldil. "Kas heteroseksuaalne mees nagu mina
püsiks
kanalil üle mikrosekundi, et võrkpalli vaadata? Uskuge mind,
rannavõrkpalli kogu võlu seisneb kenasti trimmis ujumisriietes
kehade
vaatamises. Napilt riietatud naised aitavad mängu reklaamida,"
arvas
Toronto turundusekspert David Menzies Kanada naistejakirjas Chatelaine.
Raske tee olümpiaareenile
Esimestel olümpiamängudel 776 aastat e.m.a. ei lubatud naistel
osaleda -
õigupoolest ähvardas neid mängude salaja jälgimise eest
surmanuhtlus. 2,5
aastatuhandet hiljem ei olnud olukord eriti parem. Moodsate
olümpiamängude isa
parun Pierre de Coubertin ütles enne 1900. aasta Pariisi
olümpiamänge, et
naiste lubamine mängudele on vastuolus tema soovidega. De
Coubertin jäi
selles võitluses alla, aga suhtumine jäi.
Olümpiamängude korraldajate suhtumine naissportlastesse on
alati olnud
kahepalgeline. Alates habrastest teismelistest saatuslike
supernaisteni välja, vajavad nad agente ja valvureid. Mängude
korraldaja teavad, et naised toovad publiku staadionile (kui nad
näevad head välja), aga arstid hoiatavad, et liigne toonus ja keha
rasvast vabastamine ei lase naistel täita neile looduse poolt
pandud järglaste ilmale toomise funktsiooni.
Naised on oma tee poodiumile raskelt kätte võidelnud. Naiste
sportmängud
jõudsid olümpiale alles 1964. aastal võrkpalli debüüdiga, kuna
puutesporti
peeti naiste jaoks liiga karmiks. Sellised spordialad nagu jalgpall
pidid
endale aastaid mängudele teed sillutama ning said loa alles 1996.
aastal
(jäähoki 1998. aastal). Neil ei
lubatud
maratonil osaleda kuni 1984. aastani, kuna arvati, et naise
menstruaaltsükkel ei pea sellisele pingele vastu.
Samas pääsesid seksikas rannavõrkpall ja kujundujumine mängudele ilma
igasuguse võitluseta.
Toronto ülikooli meedia- ja spordiuuringute aspirant Margaret MacNeilli sõnul mõjutab spordi seksuaalsus mehi ja naisi erinevalt. "Meeste jaoks on põhiprobleem selles, kas lubada endale enne võistlusi seksuaalsuhet või mitte.
Naiste jaoks on küsimus selles, kas nad suudavad vastata hetkel valitsevale
iluideaalile."
Sport=raha=sponsor=avalik tähelepanu=erootika
Seksuaalsus on olnud ka hiigelulatusega marketingikampaania taga, mis algas
1984. aastal Los Angelese olümpiamängudega. MacNeill ütles: "Flo Jo oli sellel
ajal maailma kõige kiirem naine ning tal oli uskumatult lihaseline keha. Aga ta
suunas sellelt tähelepanu kõrvale raskete ehete, sirgeks silutud juuste,
pikkade küünte ja lükrast spordikostüümiga, mis jättis ühe jala paljaks. See
oli keha muutmine erootiliseks sportliku figuuri arvel."
Sportlased teavad, et spordi tegemiseks on vaja
sponsorit, sponsor tahab aga tähelepanu ja fotosid. Aga keda
pildistatakse? Beibesid, keda muud. Sellel spordialal on väga
raske läbi lüüa, kui sa ei ole nõus seksistlike reeglite järgi
mängima.
Suured rahad ja ilusad beibed ähvardavad summutada olümpiamängude vaimu. Fotodele poseerimine ei ole ju põhjus, miks sportlased ohverdavad kõik muu elus, et treenida hetkeks, mis kestab vähem kui foto ilmutamine. Sööst jooksurajal, hüpe palli järele, mis on vaid viie sentimeetri kaugusel maast, ja üle järjest kõrgemale kerkiva lati ning võimsate tõmmetega rühkimine läbi vee on see, millel nimel treenitakse.