INTERVJUU: Räppar Cool D paneb ennast proovile poksikommentaatorina!

17. septembril Saku Suurhallis toimuval võitluskunstisarja King of Kings Grand Prix` etapil hakkab ringis toimuvat koos räppar Kaarel Kosega kommenteerima teinegi Eesti muusikalegend Cool D.

Cool D, kodanikunimega Priit Kolsar, tunneb end spordikommentaatorina enesekindlalt. On ta ju isegi poksiringis käinud ning teab hästi, kuidas adrenaliin poksiringi astudes möllama hakkab.

Priit, kas sa astud King of Kings üritusel kommentaatori rollis üles iseenda või Cool D nime all?

Ma arvan, et Cool D­, selle järgi tuntakse mind rohkem, kuigi kas seal keegi üldse aru saab, kes kommenteerib? Olen ise võistlustel kuulanud ning kui kuuled häält ja kommentaare, siis algul võib­olla ei viigi kokku. Alles pärast, kui kuuled, kes kommenteeris, ütled: "Aa, see oli see mees!" ja alles see loob seosed.

Cool D ilmselt midagi ei karda, aga mis hirmud on selle üritusega seoses Priit Kolsaril?

Muidugi ma kardan, surma ja maksuametit kindlasti! Võib­olla ei tohi kõiki hirme välja öelda, aga ma ei ole professionaalne spordikommentaator, võin seal mõnes situatsioonis hätta jääda. Aga samas, kuna ma olen palju rahva ees olnud ja esinenud, usun, et saame teise kommentaatori Kaarel Kosega jõud ühendada ning saame tekkivatest probleemidest ja teadmatusest üle. Saame hakkama!

Kas sul on selge, kuidas kohtunikud otsuseid teevad, oskad sa neid kommenteerida?

Laias laastus küll, aga see kohtunike otsuste kommenteerimine on kahe otsaga asi. Meie seal oma seisukohtade ja arvamustega midagi ei muuda, nendel on õigus ja lõplik sõna, me ei saa seda keerata ega pöörata.

On sul kogemust otseülekannetega teles?

Ei ole, see on uus ja huvitav teema.

Mis sa selga paned? See on ühest küljest tippsportlaste enesenäitamise ja medalisaamise üritus, aga VIP-laudade taga näeb kaunites kleitides daame, varasematel kommentaatoritel on olnud ka litritega pintsakuid, juukseid on värvitud lipuvärvidesse — mida teile seekord selga pannakse?

Ma ei oska selles asjas veel seisukohta võtta. Üks asi ongi see, et mis meile selga pannakse. Äkki on seal mingi sponsorlogoga särk või kostüüm, seda ma ei tea, aga üldiselt peaks kommentaatorid jääma suhteliselt märkamatuks osaks selles ürituses. Vähemalt kui palju ma ise olen võistlusi vaadanud, kommentaatorid istuvad ringi ääres ja on üsna märkamatud. Kui oskad vaadata, siis sa näed neid, aga silma nad ei torka. Võib-olla seekord tuleb teistmoodi, saame näha.

King of Kings üritusel on need, kes projektiga alati kaasas käivad, küll nähtavad...

Ma arvan, et välja paistmine on oluline õhtujuhil, me oleme rohkem nagu hääled.

Spordi juurde minnes, huvitav oli kuulda sind rääkimas, et ringist väljudes oli sul hea meel, et see on nüüd läbi. Mitu korda oled sa elus poksiringi sattunud?

Poksiringi olen varem ühe naljaprojekti käigus sattunud ning hiljem ka ühel korral amatöörvõistlustel, aga jah, seal olek on väsitav ja sealt pääsemine on üks suur kergendustunne. Võib-­olla proffidel see alati nii pole, aga minul oli küll. See oli väsitav kogemus!

Samast korrast rääkides — kui pikk trenn sellele eelnes?

Ma ei mäleta konkreetselt, kaua ma trennis olin juba käinud, aga ettevalmistusperiood algas paar kuud ennem. Ilmselt sellest jäi väheks, kogemuste puudumine ja see kokku andsid tunda.

Paar kuud ettevalmistust — seda alustades ja hiljem ringi minnes, kas mõistus oli siis selgem, keha kiirem ja tugevam kui enne, ja sisemus — kas see trenn muutis maailmapilti?

Ma ei oska öelda, kas ta maailmapilti muutis, aga võib-­olla enne ringi oli mingi segadus peas, närveerimisest ja kõigest sellest, kusjuures tuletan meelde, et see oli amatöörvõistlus, ei midagi erilist. Paar kuud ennem alustades oli mõistus selgem, teadsid mida teha, aga mida lähemale tuli võistlus, seda rohkem läks pea segamini, siis tekivad kahtlused, närveerid ja mõtled ja peas tekib selline segapuder.

Miks sa väljakutse vastu võtsid, kui sa igapäevaselt spordiga ei tegele, ennast tippsportlaseks ei tituleeri?

Spordiga tegelen ma küll igapäevaselt, aga mitte tippspordiga. Ma arvan, et tekkis vajadus ennast proovima minna. Kui palju sellest trennist nüüd kasu oli ja kui palju neist trennis käijatest üldse võistlemas käib, aga amatöörvõistlused on hea koht käia ennast testimas. Kindlasti lisab see distsipliini igapäevaellu ja treeningtsüklisse, kannustab endast rohkem andma. Kui sa käid iga päev trennis, siis on sul lõtv graafik, sa tead, et sul ei ole mingit tähtsat punkti ees ootamas, et sa ei pea pingutama. Aga kui sa tead, et paari kuu pärast on võistlus, kus sa pead maksimumi andma, siis sa elad ka igapäevaelu teisiti.

See on huvitav viis enese proovile panekuks, minna ringi, saada silm siniseks, nina veriseks, hambad välja ja siis oled distsiplineeritum! Mõjub see tõesti sedasi?

Sa kirjeldasid seda ülepingutatult ja väga värviliselt, tegelikult need asjad üldse sedasi ei ole. Kui me vaatame profivõistlusi, siis mõnikord harva mõni hammas ka lendab...

Kevin Renno lõi oma tagasitulekumatšil kaks hammast välja, kuigi tal oli oma vastasest kahju ja see polnud nii mõeldud...

Absoluutselt. Seda juhtub ja treeningul ka juhtub. Vähemalt Tallinna Taipoksi Klubis, kus ma käisin, on ribisid ja ninasid katki läinud, igasuguseid asju juhtub, aga amatöörvõistlused on turvalised, seal on igasugused kaitsmed peal ja kui on juba näha, et keegi hakkab klohmi saama, siis lõpetatakse see ära. Treeneril on alati võimalus rätik ringi visata, asjad ei pea nii hulluks minema.

Kui palju muusik üldse endale tervislikku eluviisi lubab?

See oleneb konkreetsest inimesest ja sellest, mida ta täpsemalt teeb. Muusikute puhul see liikuv eluviis ja öine ülevalolek see kõige raskem asi. Kui sa oled selline muusik, kes ainult muusikuna leiba teenib ja teeb seda nädalalõppudel ja öösel, siis saab päevase aja enda kasuks keerata. Kuna mina käin ka päevatööl, siis minu jaoks see nädalavahetuse öine graafik, kui ma jõuan kell 6 hommikul koju ja lähen magama, see keerab minu jaoks nädala sassi, paariks päevaks kindlasti.

Kuidas sa selle kompenseerid?

Ega seal ei jäägi midagi üle, pead lihtsalt ennast välja magama ja graafikusse tagasi saama, muud ei olegi teha. See ärkvel oleku ja graafiku reguleerimine, ma arvan, et seal polegi vahet, kes sa ametilt oled, see on kõigi jaoks keeruline.

Sa mainisid, et teed sporti, käid jõusaalis. Teed sa seda igapäevaselt?

Ma püüan igapäevaselt teha. Suvel käin surfamas ja jooksmas, suvel tahaks rohkem väljas käia, nii palju kui ilm lubab. Kui ikka päris kaheksa kraadi pole, siis on väljas okei. Kui suvi läbi saab, siis on ju sisuliselt pool aastat talve.

Seega arvamus, et räppar on elu lõpuni rokkija ja muud ei tee, kui joob ja laaberdab, ja kõik muud asjad sinna juurde, siis päris tõsi see pole?

Päris tõsi pole jah, palju oleneb inimesest, aga eks paljudel ole perioode, kus üht või teist tehakse palju rohkem, aga mingil hetkel saad aru, et sporditegemine, mis iganes tasemel sa seda teed, kasvõi tervisespordina, seda on ikkagi vaja, see aitab sul ennast laadida. Esimesed trennid peale pikka pausi võivad olla väsitavad ja kurnavad, aga pikemas perspektiivis saad aru, et seda on sul vaja, sa saad sealt hea enesetunde ja tervise.