Keeldumise kunst: kaheksa suurepärast viisi öelda EI

Paar päeva tagasi kirjutasime sellest, kui oluline on osata öelda “ei”: Tahad olla küps ja väärikas inimene? Siis püüa vähemalt viis korda päevas ei öelda! Täna aga õpetame, KUIDAS seda öelda. Kuidas ja millisel kujul me ütleme „ei“, sõltub sellest, millises keskkonnas ja kultuuris me kasvasime.

Võimetus „ei“ öelda võib olla totaalne või osaline, mis laieneb vaid teatud olukordadele või suhetele eriti oluliste inimestega. Üks pole võimeline ära ütlema nutvale inimesele, teine — emale või abikaasale.

Kaheksa viisi „ei“ öelda

1. Kaupmehelik

Ülemus teeb sulle ettepaneku lisaks kõikidele teistele töödele võtta enda kanda veel üks lisatöö. Oled juba niigi raskustes ja saad nendegi töödega vaevalt hakkama. Ülemusele ära öelda on hirm — äkki hakkab halvemini suhtuma ega usalda sulle enam uusi projekte. Kui nõustud, ei jää enam aega ei sulle endale ega ka mitte sinu perele.

Mida teha? Hakka kauplema. Täiendav töö on üks tähtsamaid võimalusi karjääri tegemiseks. Seetõttu pole just parim viis öelda ülemusele „ei“ ning keerata uhkelt selg. Ürita talle selgeks teha oma seisukoht. Sa ei keeldu avalikult, vaid teed talle ettepaneku astuda sinuga normaalsetesse vahetussuhetesse. „Jah, ma teen ära, kui saan puhkusele lisapäeva juurde või teen selle mingi teise, mitte nii kiire töö asemel“.

Ja ära karda, ülemus ei solvu. Ta kas jätab su oma ettepanekuga rahule, sest sa küsisid liiga palju, või annab järele. Mõlemal juhul oled sina võitja.

2. Häbematu

Lõbus pidu kolleegidega on läbi saanud. Unistad juba sellest, kuidas kuulad autos mahedat muusikat ja sõidad koju. Ent kolm peouimas kolleegi peavad sind kinni ja paluvad, et viiksid nad koju. Nad murravad sisse sinu sisemaailma ning rikuvad su rahulikku enesega olemist. Neile ära öelda on aga ebamugav. Äkki mõtlevad, et oled sünge ja inimvaenulik misantroop.

Mida teha? Valeta, et sa ei sõida koju. Viita uduselt mingile tähtsale kokkusaamisele öisel teel. Ja kao, enne kui hakatakse küsitlema. Las nad siis murravad pead, mis ja kuidas. Tekib isegi kahtlus, et sul on mingi armuke. Kui oled abielus ja sõidad mehe juurde, siis te sülitate keelepeksu peale. Kui sa pole abielus, siis ei tee kuuldused sinu armukesest sulle halba.

Kategooriline „ei“ on antud juhul kohatu. Siirad seletused sinu introvertsusest aga hetkel täiesti mõttetud.

3. Egoistlik

Kauge sugulane helistab sulle ootamatult ning palub, et korraldaksid talle kohtumise oma kursusekaaslasega, kes on nüüd kõrgel postil olev ametnik. Nead selle päeva maa põhja, mil rääkisid perekondlikul koosviibimisel oma mõjukast tuttavast. Sul endal oli plaan minna temaga nõu pidama. Kui aga tuled nüüd vastu oma sugulasele, siis teist korda on ebamugav midagi paluda.

Mida teha? Teata talle leebelt, et teil pole kursusekaaslasega sellised suhted, et võiksid temalt midagi paluda. Samas paku sugulasele selle asemel teise tuttava kontakte… Selline võte on suurepärane viis säilitada sõbralikke suhteid. Ning kui inimene ka saab sinu käigust aru, hindab ta ikkagi sinu soovi olla talle kasulik.

4. Sõbralik

Sõbranna lobiseb juba tund aega tühjast-tähjast ning samas küsib alatasa: „Kas oled minuga nõus?“ Sina aga pole üldse mitte nõus. Ja üritad seda talle selgeks teha.

Mida teha? Vasta igale tema küsimusele: „Ei ole nõus!“ Tavaliselt esimesed sellised vastused võetakse vastu kui kuulmishallutsinatsioonid. Pärast neljandat „ei“ sõna palutakse selgitada, miks sa ei ole nõus. Sina seletad ning viid vestluse teemadele, mis ei puuduta otseselt ei sind ega ka sõbratari.

Hiljem aga tee endale selgeks, mis on need põhjused, miks sa suhtled sellise inimesega, kelle vaated elule on sinu omadest nii erinevad. Kui põhjused on kaalukad, suhtle edasi. Kui ei, vii kokkusaamised miinimumini.

5. Professionaalne

Sa pead raamatut kirjutama, maali lõpetama, oma projekti kallal pead murdma, ent sõbrad ja tuttavad nõuavad, et veedaksid nendega „kasvõi 10 minutit“. Aga kuus korda 10 on juba terve tund! Ning iga kohtumise taha jäävad kirjutamata read ja realiseerimata jäänud ideed. See kõik ei tasu seda ära. Ei saa olla armas kõikidele ning samaaegselt luua midagi uut, kaunist ja tähtsat.

Mida teha? Räägi neile oma töö spetsiifikast. Kord palus sõber kuulsalt kirjanikult Charles Dickensilt luba kokku saada ning oli väga kurb, kui too talle ära ütles. Ja vaat, kuidas vastas talle kirjanik: „See, kes on otsustanud pühendada oma elu loomingule, peab anduma sellele täielikult. Kunst peab saama kompensatsiooniks ja asenduseks kõigele ülejäänule. Olen kurb, et te kahtlustate mind tahtmatuses kohtuda teiega, ent ma ei saa sinna midagi parata — selline on minu tee, ja ma pean järgima seda kuni lõpuni“.

Ning kui mingi sõbratar solvub sinu peale seetõttu, et eelistasid lobisemisele temaga oma tähtsat tööd, — las läheb! Sa ei vaja selliseid sõpru. See, kes sind armastab ja hindab, saab sinu seletusest aru.

6. Külmavereline

Ema kutsub sind külla, sina aga leppisid sõbrataridega kokku randa mineku. Ema ohkab ja ütleb, et „vanemad pole igavesed“. Sa tunned end süüdlasena ning lähed tema juurde. Lähedased inimesed šantažeerivad sel moel meid sageli ning nõuavad, et ütleksime: „Jah“. Sest nendele, keda armastatakse, ei öelda ju ometi ära. Nii ei käitu üksnes vanemad, vaid ka abikaasad ja lapsed.

Mida teha? Ütle rahulikult „ei“ ning paku välja see aeg, mis on küllatulekuks sinule vastuvõetav. Ja ära piinle süütunde käes. Asja iva on ju selles, et sellise palve taga pole üldse mitte soov näha oma kallist tütart, vaid tahtmine kontrollida oma võimu sinu üle ning teha kindlaks piirid, kuhu maani võim ulatub. Ja kui sa muutsid aega, siis sa ei reetnud ju armastust. Näitasid aga, et sind ei saa käsutada.

Kui sind šantažeeritakse armastust appi võttes, pole mõtet üksikasjalikult seletada, miks sa ei tule. Sinu sõnu ei vaja mitte keegi, need ei muuda ega otsusta midagi.

7. Konstruktiivne

Kallis mees nõuab, et sa ei läheks sõbrataridega kohvitama. Nad lihtsalt ei meeldi talle. Sa ei tohi minna ka arvutikursustele — seal on liiga palju võõraid mehi. Pärast poja sündi ei tohi sa tööle tagasi minna — „Sa oled ju tema ema, minu naine ja üldse — sa oled naisterahvas!“
Esimestel kuudele ja isegi aastatel tundsid sellest rõõmu — milline armastav ja hoolitsev mees! Nüüd aga tundub sulle, et ta hoiab sind puuris ega lase enam vabadusse. Talle „ei“ öelda ja sellega haiget teha, on aga hirm.

Mida teha? Selgitada ja rääkida. Analüüsida. Jalgu trampida. Ent mitte ust paugutada. Sinu ülesanne on seada piirid ja eraldada ennast oma mehest. Leppige kokku, millised on sinu eelistused — sõbrataridega kohvitamine, kursused, õhtune vann ja raamat enne und. Tema omad — mootorratas, kontor, sport. Ühised on aga lapsed, kodu, kontserdid ja vaba aeg. Need küsimused lahendad sina, need — tema, nendega aga tegelete koos. Ära muretse. Abielus vaadatakse „mina-sina“ piirid üle iga 5-7 aasta järel. Ja see on loomulik.

Siin võib muidugi tekkida kaks lahendust. Esimene, kõige tõenäolisem on see, et sina võitsid endale ruumi, mees tunnistas oma piire ja elu on taas korras. Teine on aga hoopis tõsisem: te lahutasite, sest ei suutnud koos olla ja ründasite pidevalt teineteist.

8. Kõigutamatu

Sündis laps. Mees tõi teid koju. Mõne nädala pärast palub ta aga, et lubaksid tal nädalaks või koguni kuuks ajaks vanemate juurde minna, sest ta peab lõpetama oma magistriõpet, laps aga segab. Umbes sarnane on olukord, kus mees viib oma eksile toitu ja õhtustab koos temaga: „Ta on nii nõrguke, õnnetu ning ei tule ilma minuta toime“. Näib, et kõik oleks justkui normaalne. Tal on ju õigus, ometi on millegipärast valus ja ei tahaks, et ta läheb.

Mida teha? Ütle karmilt ja kategooriliselt: „Ei iialgi! Ela koos meiega. Söö kodus!“ Nii kaitsed sa oma perekonda. Mõningad asjad on abielus lubamatud. Ja mitte sellepärast, et need on halvad, vaid seetõttu, et nende pärast võib abielu puruneda. See on nagu vaba seks — see on ilus, ent abielu välistab selle. Taoline suhtumine võib näida julm. Ent mees peab sellest aru saama. Kui ei saa, siis soovi talle head teed. See ei ole sinule sobilik mees.

Kummaline küll, ent pärast sellist kategoorilist eitust jääbki kergelt hirmunud mees koju oma naise juurde. Kui too aga poleks „ei“ öelnud, oleks suur kivi perekonna alusmüürist välja löödud.

Allikas: Lilit, august 2016