Avasta oma anded: kuidas tunnetada kontakti enda tegelike soovidega ning muutuda loomingulisemaks?
Loomingulisus on meie sünnipärane omadus, mis aitab kaasa kohanemisele. Inimese jaoks, kes on oma loomingulised võimed säilitanud, pole praktiliselt olemas väljapääsmatuid olukordi. Paraku surutakse see võime sageli juba varasest lapsepõlvest alates maha. Loominguline laps on ebamugav, ta on ettearvamatu, ei mahu raamidesse ning rikub tasakaalu. Ajaloost on teada, et paljude leiutajate ja loojate panust inimkonna arengule ei suudetud nende elu ajal mõista, ning alles palju hiljem osati neid vääriliselt hinnata. Ühiskond kardab neid, sest iga uuendaja rikub harjumuspärast elu.
Mis takistab siis loominguline olemast?
1. Hirm ebaõnnestumise ees
Hirm pidurdab, mitte ei stimuleeri. See räägib sellest, et lapsepõlves kasvatati meid alalise kriitika ja hindamise abil. Taolise kasvatuse tüüp tekitab perfektsionismi. See aga põhjustab pidevat rahulolematust iseendaga.
Võimalik, et hirmu põhjuseks sai konkreetne olukord minevikust, milles tuli kokku puutuda terava ja põhjendamatu kriitikaga. Nartsislikud vanemad, kes ootavad oma lastelt kangelastegusid ning ihkavad nende üle uhkust tunda, saavutavad hoopis vastupidise efekti. Liiga kõrged ootused ning vastutustunne halvavad lapse loomingulised võimed.
2. Stereotüübid
Kõige sagedamini püüavad end peita šabloonide taha traditsioonilistest peredest pärit lapsed, kelle loomingulisust ja vabadust piiratakse. „Ole nagu kõik“. „Kes siis niiviisi teeb?“ Sedalaadi läkitused pärsivad vaba väljendust.
3. Nõuanded
Need ei lase tunnetada oma tõelisi soove, vaid sunnivad peale midagi võõrast, lubamata avada enese seest tulevaid impulsse. Alailma tahetakse jagada käske igal võimalikul juhul. Peab äärmiselt ettevaatlikult suhtuma teiste juhendamisse. Tuleb endale aru anda, kas see konkreetne inimene võib üldse eksperdi rollis esineda.
4. Hirm muutuste ees
See on veel üks hirmu liik, mis on meile kõigile omane. Vahel tuleb see kasuks, ennetades ebameeldivaid tagajärgi. Vahel on aga lausa kahjulik, kuna ei lase meil teha muutusi parema suunas. „Millised miinused ja plussid võivad muutuses olla?“ — see on küsimus, mis aitab teha õige valiku.
Šedöövrid meie ümber
Looming pole üksnes kuulsate maalide ja sümfooniate loomine. Oma loomingulisust võib ilmutada igapäevaeluski — riiete ja aksessuaaride valikus, söögitegemises, huvitava hobiga tegelemises ning isegi suhetes.
Valinud ala, milles tahad end väljendada, ära keskendu tulemusele, vaid protsessile endale. Loomingul on tervendav mõju, sõltumata seejuures tulemusest. Realiseerimise valdkond võib olla mis iganes: tants, fotograafia, kodu kujundamine …
Looming ei nõua alati rahalisi kulutusi ega spetsiaalset väljaõpet. Tuleb vaid jätta oma ajakavas aega lemmiktegevusele.
Kui lubame endale eneseväljendust ühes valdkonnas, siis muutume vabamaks ka teistel aladel. Rahulolu eluga on paljuski seotud loominguga — rõõmu ja rahulduse allikaga.
Harjutused algajatele loojatele
1. „Spontaanne joonistamine“
Aseta enda ette paberileht. Pane valmis värvid või värvikriidid. Vali värv, mis sind kõige enam võlub ning polegi tähtis, mis põhjusel. Alusta joonistamist — vabalt, pane paberile kõik, mida soovid. Joonistus ei pea olema kindlasti konkreetne, see võib ka täiesti abstraktne olla. Kui tunned, et sellest värvist piisab, vali teine värv ja jätka sellega joonistamist samal paberilehel. Võid valida nii palju värve, kui soovid ning joonistada, mis pähe tuleb. Kui tulemus ei meeldi, ära muretse — oluline on šabloonidest vabanemise protsess.
2. „Tants — improvisatsioon“
Tantsida võib üksi või paaris. Kui üksi, siis lahtiste silmadega, et mitte millegi vastu komistada või kukkuda. Kui kahekesi, siis üks tantsib suletud silmadega, teine võib lihtsalt kõrval olla ning jälgida tantsija ohutust.
Pane mängima piisavalt energiline muusika. Ent mitte selline, mis transsi viiks. Tunneta oma keha, kuulata teda. Millised soovid temas tärkavad? Lülita oma keha tasahaaval tantsu, just nii nagu soovid. Ära ürita teha kõike õigesti ja ilusasti — liigu vabalt, kuni tunned, et tahaksid peatuda. Mõned arvavad lausa, et spontaansus mitte ainult ei aita avaneda loomingulisel poolel, vaid lausa tervendab — otsekui leiaks keha intuitiivselt need liigutused, mis on kõige kasulikumad konkreetselt temale.
3. „Ebaharilik nädal“
Ürita nädala jooksul käituda ebaharilikul moel, mis ei ole sulle sugugi omane. Jutt ei käi riskeerimisest, vaid vaheldusrikkusest. Et tekiks igal päeval mingi uus kogemus. Vahel on kasulik tulla välja suletud ringist ning kaugeneda igapäevastest harjumustest. See aitab tunnetada kontakti oma tegelike soovidega ning muutuda loomingulisemaks.
Allikas: Psihhologija, juuni-juuli 2016
