Kuus halba harjumust, mis mõjuvad produktiivsusele hävitavalt
Selline kontoriruumist vabanemine on kohale toonud hunniku halbu harjumusi, mis sageli töötab produktiivsusele risti vastu ning masendab ka töötajat, sest ühelt poolt meeldib talle vabadus ja teiselt poolt kannatavad halbade harjumuste tõttu tulemused.
Selleks aga, et töötaja ei peaks end taas kontoritöötajaks nimetama ja talle jääks geograafiline vabadus, et töötada seal, kus ta ise soovib, soovitab produktiivsuse ekspert Maura Thomas järgi vaadata need kuus harjumust nii endal, kui ka enda alluvatel, kes silma alt eemal töötavad.
1. Töö puhkuse ajal
Kui kontor asub põhimõtteliselt sinu taskus ja sa võid selle nutika seadme iga kell sealt välja õngitseda, et lugeda e-kirju, vastata tööalastele küsimustele, või lihtsalt osaleda tööalasel iganädalasel konverentsikõnes, siis ei tee sa karuteenet mitte ainult endale, vaid sa annad justkui ka enda alluvatele märku, et ka nemad peaksid olema kogu puhkuse aja saadaval ja põhimõtteliselt tegema tööd. Paljud lähevad isegi puhkusele lausega: „Mul hakkab esmaspäevast puhkus, kuid ma olen telefoni teel täiesti kättesaadav, kui mõni mure peaks olema. Ma veedan nagunii suure osa ajast lihtsalt kodus vedeledes, seega ärge kahelge helistamast!”
Mõttetöö vajab uusi lähtekohti, kuid sa ei saa neid, kui sa ei pääse rutiinist välja. Sa lihtsalt ei anna endale võimalust uuteks ideedeks. Need tekivad, kas end tööst välja lülitades, või pakuvad neid välja inimesed, kes pole süsteemis sees (nagu ka sina, kui sa end eemaldaksid).
2. Vaid osaline puhkuse kasutamine
On tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, mis kinnitavad, et puhkuste ära jätmine mõjub halvasti töötulemuslikusele, tujule, suhetele partneriga ning see võib olla ka üks faktoritest, mis lühendab töötaja eluiga. Ei ole laest võetud üleskutse, et ära end tööga ära tapa. Kuid selleks pole isegi teaduslikke uuringuid tarvis, sest ka loogiline mõistus kinnitab meile, et me vajame oma kehale ja vaimule puhkust.
Seega, ole kindel, et sa kasutad kogu oma puhkuse puhkamisele. Lülita välja enda telefonid ja muuda end täiesti kättesaamatuks, sest kui sa tead alateadlikult, et iga kõne võib tulla tööjuurest, kus sind vajatakse, siis on sinu vaim kogu aeg pinges. Julgusta ka enda kaastöötajaid seda sama tegema ja kinnita, et nende eemalolekuga ei jää maailm seisma. Selline täielik eemaldumine annab sulle võimaluse end laadida ja annab ka alluvatele (kui sul on) hea eeskuju, et nad oleksid tööjuures nii efektiivsed, kui võimalik.
3. Töötamine õhtuti ja nädalavahetustel
See on miski, milles kõik kodust töötavad inimesed süüdi on. Kõik, kelle töö on arvutis ja kes teevad tööd ka kontorist väljas veedavad sageli õhtuid rüperaali seltsis. Kuid kui sa ei eemalda end üldse arvutist, siis ei saa ka su mõtted värskeid ideid, ei näe uusi lähenemisi. Kasuta kasvõi Jaapani kiviaeda selle analoogiaks. Aed, kus ühel kohal seistes näed sa ainult paari kivi, sest nende paigutus on selline. Astu samm kõrvale ja sa näed täiesti uut aeda, sest kivid on tulnud teiste varjust välja. Sa vajad eemalolekuaega. Ülemused siiski ei ürita oma töötajaile jätta muljet, et nad on kohustatud pidevalt rakkes olema, aga siiski paljud töötajad just nii tunnevad ja sageli vaadatakse maile ka öösiti, kui tualetivajadus üles ajab.
4. E.-kirjade ja sõnumitega tegelemine väljaspool tööaega.
Kui sa seda teed, on see kinnitus, et sa oledki 24/7 tööl. Kui sa siis saadad näiteks enda töötajatele väljaspool tööaega tööteemalisi kirju, siis julgustad sa neid tööga tegelema, selle asemel, et tööst puhata. Muide, aina kasvav hulk riike on töömeilide saatmise väljaspool tööaega ebaseaduslikuks muutmas. Seega, kui asi pole nii kiire, et inimesele helistada, siis äkki kannatab ka selle kirja saatmisega hommikuni või kuni see inimene tagasi tööl on. Pane see endale mustandite kausta ja saada õigel ajal.
5. Prioriteetide nimekiri
Vajalike toimingute nimekiri, mida paljud peavad, kus toimingute olulisus märgitakse ära, kas kõrge, keskmise või madalana, ei anna sulle piisavalt õiget suunda. Tihti pannakse nimekirja toimingud, mis on lihtsalt liiga suured ja mahukad. Seega, kui me seame selle sinna nimekirja ja märgime kõrge olulisuse astmega, siis see jääb sinna meid kummitama- me teame, et see on tähtis, kuid jõud ei käi üle, mis omakorda tekitab rusuvat stressi ja me ei suuda keskenduda ka teistele vähem tähtsatele asjadele. Seega, kui see on suur asi, siis hammusta see pisikesteks ülesanneteks. Kui ülesandeks on lõputöö valmis saamine, siis jaga see näiteks etappideks- kirjuta sissejuhatus, täida tabelid jne. Peagi sa näed, kuidas see nimekiri imekombel lühenemas on. Kuidas süüa elevanti? Üks amps korraga.
See väike muudatus võib hoida kokku ilmatuma aja, mis sa veedad mööda netti kolades, et leida ideid, kuidas see suur projekt valmis saada. Produktiivsuse maksimeerimiseks anna küll igale projekti osale tähtaeg, mil see valmis peab olema, aga jää realistiks ja anna endale aru, palju sa päevas teha jõuad. Ka lisa natuke oodatavale ajale otsa, sest ootamatusi tuleb ikka ja mõni kiireloomulisem asi võib vahele tulla.
6. Mitme asjaga paralleelselt tegelemine ehk rööprähklemine
Olete kuulnud väljendit, et jahimees, kes püüab korraga tabada kahte jänest, läheb näljasena magama? Sama peab paika töös- kui sa üritad teha mitut asja korraga, ei ole tulemus enamjaolt hea. Seega unusta multitaskimine. Selle asemel püüa endale luua tingimused, kus sa saaksid keskenduda vaid ühele konkreetsele toimingule. Leia endale koht, kus sa saad kogu oma tähelepanu ühele asjale suunata ja usu, kui sa sellega valmis saad, tunned sa end suurepäraselt.
See võib tähendada, et sa paned selleks ajaks enda Skype staatuseks hõivatud, sulged e-maili programmi, uks kinni, mobiil lennurežiimi, lapsed hoidjaga teise tuppa. Sulge end justkui enda mulli sisse ja enamjaolt aitab, kui teed seda kasvõi 20 minutit tunnis. Sel moel oled sa nii produktiivsem, kui rõõmsam.
