“Ah, need on ju naised“ — aeg on lõpetada selliste tobedate üldistuste tegemine!
Eelmisel nädalavahetusel kuulsin ühe ja sama noormehe käest korduvalt hinnangut: “Ah, need on ju naised!” Mind ajavad igasugused sildistamised alati närvi. Eriti sellised lihtlabased soo järgi hindamised. Nii pidasimegi maha pika vaidluse teemal, miks ei saa üldistades öelda: “Ah, naised!”
Soo põhjal hindamine on viimasel ajal aktuaalne teema. Meil on ju nüüd naispresident, mitte lihtsalt president. See on taas kõlavalt üles kergitanud teema: naised ja mehed poliitikas ja tööelus. Mitte lihtsalt poliitikud või töötajad. Arvajad jäävad eriarvamusele — mõne arvates saab inimese soo järgi tema tegevuspõldu ja tulevasi saavutusi paika panna. Teiste arvates mitte.
Mina ei ole mingi neutraalsuse ja sugudeta elu pooldaja. Mehed ja naised on erinevad. On tegemisi, millega mehed saavad paremini hakkama ja millega naised. Samas usun, et piisava huvi, soovi ja pingutuse järel on kõik võimelised tegema kõike (ma ei räägi siin sünnitamisest ja imetamisest ja muudest taolistest ühele soole kinnistatud võimalustest).
Miks ei saa mulle öelda “ah, naised!”? Sest sellise järelduse tegemiseks peab olema mingi kogum, kelle põhjal saab teha järelduse. Selleks, et öelda, et ma käitun mingite teiste naiste moodi, peaks olema hulk teisi naisi, kes on ütlejale tõestanud, et sellises olukorras käituvad minusugused naised nii.
Usun, et iga inimese käitumist, tõekspidamisi, väärtushinnanguid mõjutavad esmalt tema lapsepõlv, seejärel elukogemus, millises eluetapis ta hetkel on ja paljud muud faktorid. Seega on täpselt minusuguse kogemusega naisi vähe. See ei tähenda, et neid poleks üldse ja ma oleks kuidagi ületamatult eriline. Pigem selleks, et mulle öelda “ah, naised!” peaks ütlejal olema kogemus paljude minusuguste naistega. Sarnase lapsepõlve, elutee, hetkeolukorraga. Kusagil on selliseid naisi kindlasti palju, aga kui palju on inimesi, kes on ühesuguste inimestega nii palju kokku puutunud, et võiks sellise üldistava järelduse teha?
Olen suhteliselt rahulik, kui mind paremini tundev inimene ütleb millegi peale, et “Ah, see on ju Heli!”. Sellise hinnangu võtan rahulikult vastu, sest usun, et ma käitun mitmeski olukorras nii, nagu olen ka varem käitunud. Ma olen Heliga tuttav ja saan Heli tegemiste eest vastutada. Mina aga ei tunne kõiki teisi naisi. Mul pole õrna aimugi, kuidas kõik need teised naised käituvad. Nii ei taha ma mingil juhul, et kõiki naisi minuga samastatakse ja öeldakse, et käitun nagu kõik teised naised. See on ilmne vale.
Nii et vähem põhjendamatut üldistamist. Hinnangute andmise asemel võiks pühendada aja hoopis enda hindamisele. Teen nii, et: “Ah, see on ju Heli!” saaks öelda teemade puhul, mille seostamist endaga ma soovin. Kõigi naiste suhtumiste ja käitumiste eest ei hakka ma aga mitte kunagi vastutama, ega soovi, et neid minuga seostataks.
Heli Künnapase tegemistest kirjaniku, ema ja väiketalunikuna saad rohkem lugeda SIIT!
