Pankreas ehk kõhunääre paikneb ülakõhu piirkonnas kõhuõõne tagumisel seinal. Nääre on piklik ja väätjas: pikkus 14–15 cm, laius 3–9 cm, kaalub umbes 100 grammi.
Pankreas on kõige tähtsam seedenääre, mis saadab kaksteistsõrmikusse umbes kaks liitrit seedenõret päevas. Eritumine algab pärast söömist ja kestab toidu koostisest sõltuvalt 6–14 tundi. Nõre sisaldab ensüüme kõikide toitainete seedimiseks, et nende koostisosad imenduksid läbi sooleseina verre ja lümfi.
Krooniline pankreatiit võib alguse saada ägedast põletikust, kuid see võib ka algusest peale kulgeda aeglaselt (krooniliselt). Põletik ägeneb perioodiliselt ja selle tagajärjel kõhunäärme kude hävib.
Toksilised ained, vahel ka vigastused
Euroopa maades on kõhunäärmepõletiku peamiseks põhjuseks alkoholi liigtarvitamine – koguni 80–90% haigusjuhtudest. Alkohol ohustab kõhunääret eriti siis, kui süüa väga rasvast toitu.
Kuidas pankreatiit tekib?
Alkohol ergutab maosoolhappe tekkimist. Osa soolhapet läheb edasi peensoolde, kus see ergutab kõhunääret. Lisaks põhjustab alkohol pankrease viimajuhade turse. Juhade läbitavus halveneb, rõhk nendes tõuseb ning kõhunäärme ensüümid aktiviseeruvad. Näärme sekreet turse tõttu soolde ei pääse ja tekib elundi eneseseedimine.
Ka põhjustab alkoholi sage pruukimine pankrease ensüümide valgu koaguleerumise elundi juhades. Seetõttu tekivad valgukorgid, mis takistavad samuti kõhunäärme sekreedi väljavoolu. Rõhu tõus rebestab juhade seinu ja tekib põletik.
Lisaks liigsele alkoholile võib pankreatiiti põhjustada ka suitsetamine, narkootiliste ainete tarbimine, kontakt toksiliste ainetega, ravimine pikaajaline tarvitamine (mõned antibiootikumid, diureetikumid, beetablokaatorid, mõned kõrgvererõhu ravimid), kilpnäärme ületalitlus, vere liigne kaltsiumisisladus, lipiidide (rasvaühendite) rohkus veres.
Väga harvadel juhtudel on tõbi tekkinud pankrease vigastamise tõttu kirurgilisel operatsioonil või sapi- ning pankreasejuha endoskoopilisel uuringul. Teatud osa võib olla ka pärilikel eeldustel.
Vanemaealistel, eriti naistel, on pankreatiit sageli ummistuslik ehk obstruktiivne. Väheliikuva eluviisi korral koguneb rohkelt rasva kõhuõõnes olevasse rasvikusse. Suurenenud rasvik avaldab survet sapiteedele kas otseselt või kõhuõõnesisese rõhu tõusu kaudu. Sellest tuleneb sapipeetus ning kivide moodustumise valmidus. Sapikivid takistavad kõhunäärmenõre väljumist kaksteistsõrmikusse.
Pankreatiidile võib lisanduda suhkruhaigus.
Peamised haigusnähud
- Ülakõhu valud: tugevad või minimaalsed, vahel tuntavad vöökujuliselt, võivad kiirguda vasakusse külge või selga.
- Iiveldus ja oksendamine.
- Kõhupuhitus ja -lahtisus.
- Halvalõhnaline väljaheide.
- Ühissapijuha kinnisurumisest võib tekkida kollatõbi.
- Kõhnumine.
Kroonilise pankreatiidi puhul
-Alkohoolsed joogid, ka õlu, on keelatud.
- Hoiduge suitsetamisest, samuti narkootikumidest.
- Hoiduge liigsöömisest – see väldib rasva- ja kolesterooliainevahetuse häireid.
- Ärge sööge liiga palju korraga – see vähendab koormust kõhunäärmele.
- Sööge neli korda päevas kindlatel kellaaegadel – sagedasem söömine soodustab sapi eritumist ja hoiab ära selle seiskumist. Samas ei tohiks süüa ka liiga tihti, sest seedeelundid peavad säilitama oma rütmilise tegevuse ja vahepeal ka puhkama.
- Närige toit läbi kiirustamata.
- Vältige toite, mis võivad põhjustada kõhuvaevusi. Näiteks külmad joogid ja jäätis pole soovitatavad.
- Haiguse ägenemisel muutke toitumist – tummid, pudrud, pehmeks keedetud aedvili; hiljem võivad lisanduda lahja liha ja kala.
- Toiduvalik olgu võimalikult mitmekülgne – väherasvane liha ja kala, lahjad piimatooted, teraviljatoidud, aedviljad, marjad.
- Kasutage organismile paremini talutavaid rasvu: rõõska koort ja hapukoort, magedat koorevõid, taimeõlisid.
- Võtke täiendavalt rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E ja K.
- Sageli on vaja tarvitada pankrease seedeensüüme sisaldavaid preparaate, näiteks Mezymi.
- Tarvitage probiootikume, näiteks Actimeli.
- Mõnikord on vajalik sapikivide eemaldamine või purustamine.
- Vahel vähendab arst pankrease siserõhku – endoskoopiliselt või kirurgiliselt.
